?armantne barokk Antoniuse kabelis

Mirje Mändla

Eesti plokkflöödifestival 10. ? 12. IX

Eesti plokkflöödifestivali avakontsert ?The Great Charm? Niguliste kiriku Antoniuse kabelis 10. IX: Baldrick Deerenberg (plokkflööt, Holland), Gudrun Herb (plokkflööt, Saksamaa), Reinut Tepp (klavessiin) ja Peeter Sarapuu (fagott), kavas Telemann, Purcell, Bach, Sammartini, Bertali jt barokiajastu heliloojad.

Möödunud nädalalõpul oli eesti publikul võimalus kuulata Eesti plokkflöödifestivali raames maailma plokkflöödimängijate paremikku. Niguliste muuseum-kontserdisaali Antoniuse kabelis 10. IX toimunud festivali avakontsert kandis barokselt eksalteeritud pealkirja ?The Great Charm? ? esines kuulsa Frans Brüggeni õpilane, Hollandi päritolu plokkflöödisolist Baldrick Deerenberg. Deerenberg on jätnud väärika jälje maailmakuulsate ansamblite Huelgas, Collegium Vocale Gent ja Antwerpeni Plokkflöödi-consort?i kõlapilti. Mitmed noorema generatsiooni plokkflöödimängijad nimetavad austusega oma õpetajate reas Deerenbergi. Põhiliselt varajase muusikaga tegelev Deerenberg on sarnaselt teistele vanamuusikutele ka suur improvisatsiooni austaja ning annab sellealaseid meistriklasse.

Improvisatsiooni hõngu oli kohati tunda ka reedesel kontserdil. Küll ettevaatlikult, sest Deerenberg pidi siiski arvestama ka oma partneriga, Saksamaalt Heilbronnist pärit plokkflöödimängija Gudrun Herbiga. Kontsert moodustas ka omamoodi silla Eesti ja Hollandi vahel, sest kontserdil osales eesti üks tunnustatumaid ja hea ansamblitunnetusega klavessiniste Reinut Tepp, samuti rohkem ERSO ridadest tuntud fagotimängija Peeter Sarapuu, kes avas sel kontserdil oma laiemat interpretatsiooni-ampluaad ja esines barokkfagotil.

Kuigi plokkflöödifestivali kava pakkus ka näiteid nüüdisaegsetelt autoritelt, oli reedene kava Niguliste kirikus kokku pandud barokkmuusika pärlitest. Kõlas kena valik barokiaegset repertuaari vähemtuntud varasematelt autoritelt ning ka baroki kõrgajastu näiteid Telemannilt, Bachilt ja Sammartinilt. Deerenberg, kes on ise muide ka hea pillimeister, oli kontserdile kaasa võtnud n-ö plokkflöötide vikerkaare ja seetõttu omandas iga teos väga kauni ning omanäolise tämbrivärvi. Samuti sai see omamoodi rituaali tähenduse, kuidas lugude vahel mängeldes pille vahetati.

Kava alguses kõlanud Purcelli Chaconne juhatas kuulajaid edasi XVII sajandil Austria ja Moraavia õukondades tegutsenud Antonio Bertali Sonaadi juurde. Bertali sillerdav lugu heitis õhku kauneid soolofraase, mis kajasid mõnda aega ka teistel pillidel. Bertali sonaadis oli võimalus ennast näidata ka barokkfagotimängijal Peeter Sarapuul, kes kontserdi teises pooles esitas veel Georg Philipp Telemanni Sonaadi f-moll. Plokkflöötide kõlapildi looduslikku helimaailma kujutas William Williamsi vaimukas Sonaat, mis viitas ka oma alapealkirjas linnulaulu imiteerimisele. Bachi Triosonaadis oli vaimustav kuulata plokkflöötide virtuoossust ? nende ilmekas duos said täiusliku kuju Bachi kaunikõlalised meloodiad. Kontserdi teises pooles kõlanud meisterlikud teosed tõid esiplaanile aga hea tasakaalu muusikute ansamblimängus.

Samas peab tunnistama, et XXI sajandil on barokkmuusika esitamine üsna hapras seisus. Niguliste kiriku Antoniuse kabeli akustikaga ruumi ja vaikust vajava muusika kuulamist segas reede õhtul meie aja hirmud ja ettekirjutused. Nimelt valvas tol päeval Eesti Vabariigi kõrgeid külalisi sõjaväekopter, mis tiirutas Tallinna vanalinna kohal ? nii et aeg-ajalt tundus, nagu toimuks muusikapidu lausa lahingutandril.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming