Austusavaldus Arvo Pärdile tuhande aasta tagant

Mirje Mändla

Tänavust orelifestivali ehtisid mitmed eesti muusikanähtused, mis on ennast tõestanud juba mitmete aastate vältel. Sven Grünbergi kontsert ?Õhtused meeleolud?, Virgo Veldi saksofoni särav virtuoossus, festivali kunstilise juhi Andres Uibo looming.

Nende eesti publikule tuntud märkide seas üks omanäolisemaid on ansambli Vox Clamantis kooslus organist Aare-Paul Lattikuga. Kuigi Vox Clamantise uuemad projektid on seotud pigem Küberstuudio ja mitmete eesti jazzmuusikutega, oli 2. augusti kontsert orelifestivali raames otsekui tagasivaatepilk aastate taha. Vox Clamantise juht Jaan-Eik Tulve tuli juba seitsme aasta eest välja projektiga, mis rõhutas Arvo Pärdi loomingu seotust varajase muusika ja gregooriuse koraaliga. Kindlasti ühendab Pärdi loomingut ja gregooriuse koraali muusikasse ja iseendasse süvenemine ning lihtsusearmastus. Pärti on mõjutanud eri ajastute muusika; mõelgem siinkohal ka Pärdi viimastele teostele. Pärdi ja varajase muusika paralleele on rõhutanud ka teised Pärdi loomingu interpreteerijad, näiteks Tõnu Kaljuste kontsert ?Pärt ja keskaeg? möödunud suvest.

Ilmselt on Jaan-Eik Tulve, Vox Clamantise ja Aare-Paul Lattiku kontseptsioon elujõulisem. Seda kannab Pärdi aastatetagune heakskiit, selle vermimine plaadile ?Annum per annum? ja edukad kontserdid ka väljaspool Eestit. Kava on pakkunud kuulamisrõõmu nii gregooriuse koraalide kui Arvo Pärdi muusika austajatele.

Samast alusest kantud Tallinna toomkiriku kontsert oli pühendatud Arvo Pärdile. Esmapilgul võiks seda kava pidada vaid üheks omasuguste seas Pärdi juubeliaastal. Aastal, mil erinevad festivalid püüavad oma kontsertidel senisest enam leida ruumi Pärdi loomingule. Ajal, mil mitmed plaadifirmad vaatavad üle oma muusikalised varasalved ja koostavad Pärdi plaadistuste uusi kogumikke, on see ju üsna loomulik, et ka Tallinna rahvusvaheline orelifestival pühendab murdosa võrra tähelepanu Pärdile. Muide, kontserdi bukletis avaldas festivali kunstiline juht austust ka Veljo Tormisele.

Vox Clamantise kava kandvaks ideeks oli ootus. Sellest kõnelesid Pärdi nelja oreliteose  ?Trivium?, ?Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler?, ?Pari intervallo? ja ?Annum per annum? vahele valitud gregooriuse koraali tekstid kuningas Taaveti psalmideraamatust. Kontserdi kõlaline pool oli Vox Clamantise värviküllaste tämbrite kasuks. Õhtu imeliseks kõrgpunktiks võib pidada pärast Arvo Pärdi teose ?Pari intervallo? kõlanud antifooni ?Montes Gelboe? ja Magnificat?i. Muusikaõhtust jäi tunne, et Pärti tänavad gregooriuse koraali anonüümsed autorid tuhande aasta tagant, et taas on saabunud helilooja, kes peab oluliseks lihtsust, süüvimist ja kõikidele inimestele mõistetavat helikeelt; kelle muusika ühendab eri keelt kõnelevaid inimesi.

Ning et orelifestivali suvistel kontsertidel on ikka rohkem võõrkeelt kõnelevaid uudistajaid, kes tulnud imetlema Tallinna vanalinna, siis ilmselt sai nende reisi säravaks avastuseks nautida eesti muusikute ühisjoonte tõmbamist gregooriuse koraalist Pärdi muusikani.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming