Ballaadid ja ideaalid

Piret V?maa

Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: VARDO RUMESSENI (klaver) “Ballaadide õhtu” Kadrioru lossis 20. XI.  

Ühel pimedal pühapäevaõhtul viibisid kuulajad teises maailmas, ümbritsetuna legendidest, mineviku varjudest ning tulevikuideaalidest. Ettekandele tulid ballaadid klaverile Brahmsilt, Chopinilt ja Tubinalt Vardo Rumesseni väärikas tõlgitsuses.

Ka kõlavärvidest prevaleerisid tol õhtul süngemad ja tumedamad. Ent kas ongi meil midagi helgemat loota, kui kujutada ette Brahmsi, Tubina või Chopini ballaadide muusikalist atmosfääri? Põhisõnum jääb ikkagi kõrguma meie ette tõsisena – nii ka oodatult sel kontserdil. Juba ülesanne iseenesest, mängida niivõrd nõudlik ja ulatuslik kava, näib raske ja tõsine…

Rumesseni mängustiil on pianistlikult voolav ja virtuoossusele rõhku panev, aga ka paljude agoogiliste vabadustega ning nooditeksti suhteliselt vabalt ja isikupäraselt käsitlev. Virtuositeedi ja mastaapsuse taotluse ohvriks langes küll nii mõnigi karakteritransformatsioon, näiteks Tubina ja Chopini ballaadides, ent esiletõstmist väärib aeg ja tähendus, mida Rumessen omistas muusikalistele tuumkujunditele, fraasidele, milles otseselt väljendub näiteks Chopini ballaadide romantiliselt kaugusse hüüdev sisu ja sisemusse pöörduv vaim. Elame ju siin maamuna peal oma väikest elu, legendide ja müütide maailma sisenedes aga satume sootuks teise reaalsusse, kus põhiväärtus ja ideaal on muutumatult tähtis. Vardo Rumessen annab sellele kõigele eluõigust, ei rutta ühestki fraasist üle ega ette. Ja see on legendide vääriline.

Rumesseni mängus kehastus ideaaliotsing laulvuses – tõelises vana kooli laulvuses, kaotamata ainsatki alahäält detailirikkas plüfoonilises helikoes, eriti põnev oli selles suunas minna sügavuti Chopini stereofoonilisse graafikasse.

Brahmsi sünged värvid ning iseseisvaile orkestrihäältele iseloomulikult lahendatud partituur mõjusid ülitõsisena esimesest viimase noodini. Tempod tundusid siinkirjutaja jaoks mõnikord isegi aeglasevõitu, näiteks II ballaadi osades Allegro non troppo ja Molto staccato e leggiero. Vahest oli siin pianisti poolt tegemist palju räägitud akustiliste iseärasustega arvestamisega Kadrioru lossi puhul?

Brahms kirjutas oma ballaadide tsükli 1854. aasta suvel Düsseldorfis, ent trükki jõudis see alles kaks aastat hiljem. Chopini ballaadidega võrreldes on Brahmsi omad vormilt lihtsamad ning näivad seostuvat ballaadi kui luulevormi vaimsusega. Esimene, d-moll, seostubki šoti ballaadiga “Edward”, mida Brahms luges Herderi tõlkes. Chopini ballaadid on seevastu iseseisvad, kuuludes eraldi oopustesse, on loodud eri aastatel ning helilooja pole neile suurepärastele teostele lisanud otseseid programmilisi vihjeid. Iga Chopini ballaad mõjub suurvormina, neid mängitakse palju ka eraldi. Mängides-kuulates mõjuvad aga Brahmsi “Ballaadid” op. 10 võimsamalt just nelikuna.

Eduard Tubina “Ballaad Mart Saare teemale” pärineb suure helilooja elutee süngest murdepunktist, paguluse algusest – teost iseloomustab sünge koloriit koos mineviku/tuleviku idealiseerimise joontega lüürilises keskosas. Olgu siinkohal täpsustatud, et peateema ei pärine tegelikult Mart Saarelt, vaid tegemist on eesti rahvaviisiga “Olin mina tille teopoissi”, mida Saar on kasutanud oma kooriteoses “Seitse sammeldunud sängi”. Tubin jätkab oma chaconne’i vormis ballaadiga sünget legendi minevikust.

Tubina puhul võis põnevusega jälgida, kuidas Rumessen ehitab muusikalise arengu bassi tumedatest kiviplokkidest ning ühtäkki kõrgubki meie ees mastaapne vorm, kindla vundamendi ja selgete jõujoontega. Kulminatsioone on selles teoses justkui kaks: üks ballaadi keskel, tõustes küsimusena peateema esimestelt nootidelt, ning teine lõpus, koosnedes peateema lõpunootidest. Kas vastus?

Elu on vahel osutanud, et vastused võivad muutuda, küsimus aga jääb. Ka Rumesseni Tubinas jäävad väärikalt kõlama küsivad kulminatsioonid, mõtete lõikumispunktid ning arengud, mis viivad küsimusteni. Ja hea ongi, sest igaüks peab oma vastused ise leidma – vahest ei asu need siiski meie kaasaegsete materiaalsete hirmumüütide rägas? Ballaadide maailmas eksisteerib alati ajavöönd jäävate väärtuste taasavastamiseks.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming