Bolšijanovit meenutades ja tulevikku vaadates

Virve Normet

EMTA XXIII rahvusvahelised trompetipäevad 11. – 13. II ja 7.-8. IV. Aprillikuu trompetipäevad kätkevad endas üht lõiku süsteemses Eesti trompetimuusika haridus- ja arendustöös, mille algus ulatub ajas aastakümnete taha ja mis on omandanud ka rahvusvahelised mõõtmed. Eesti trompetielu ja paljude ettevõtmiste kunstiline juht Aavo Ots on mõtte- ja teovõimas initsiaator ning koordinaator. Targa inimesena leiab ta rakenduse üha laiemale noorte muusikute ringile. Olgu siinkohal edastatud ka õnnesoov tema stuudio ehk Aavo Otsa Muusikastuudio kümnenda aastapäeva puhul. Tähtpäevakontsert anti Tallinna raekojas 14. märtsil. Sündmus seoti laiemalt trompetipäevadega ning mitme kontserdiga nii veebruaris kui märtsis Tallinnas, Tartus ja Pärnus. XXIII trompetipäevad ühendasid konverentsi, koolitus- ja kontserdiprogrammi ning noorte trompetisolistide konkursi. Viimane kannab samuti soliidset, XIX järjekorranumbrit. 7. aprill oli rahvusvahelise konverentsi ja täienduskoolituse päev tsüklist „Trompetimängu õpetamise põhitõed III ”, mis kandis ühtlasi Peterburi professori Juri Bolšijanovi (1922–2004) mälestuspäeva pitserit. Tähelepanu väärib ka fakt, et meiegi professionaalse muusika taimelava Peterburi konservatoorium saab tänavu 150aastaseks (asutatud 1862). Kuni peaaegu viimase ajani on see kõrgkool õpetanud ja kraadiõppega viimistlenud meiegi paljude erialade muusikute oskusi, alates ülemöödunud sajandi heliloojatest kuni mitmete trompetivirtuooside ja -õpetajateni, kaasa arvatud Aavo Ots, Neeme Birk, Jüri Leiten, Neeme Ots, Priit Sonn ja ka tänavuse konkursi žüriiliige Adomas Kontautas (Leedu). Konverents andis nimetatuile võimaluse rääkida Bolšijanovi õppemeetoditest, psühholoogiast ning pillimängu- ja muusikakultuuri tõekspidamistest, põhiettekande tegi professor Kontautas. Bolšijanov oli ise korduvalt Tallinna trompetipäevade külalislektor ja žürii esimees. Aavo Ots on vorminud oma tähelepanekud hindamatust pedagoogist põhjalikku artiklisse, mis oli nüüd kättesaadav ka inglise keeles.

Eestimaa oma mees, kes repressioonide ajastul Tallinna konservatooriumist vallandati ja Suure-Jaani pagendati, oli Julius Vaks. Temast kui Peterburi vaskpillikooli ühest esimesest Eestisse toojast rääkis Valdo Rüütelmaa. Vaks andis 1937. aastal välja „Puhkpilliorkestri juhi käsiraamatu”, mille väärtus metoodilise õpikuna püsib tänini.

Täienduskoolituse värvika osa moodustasid DVDdelt jälgitavad ja kommenteeritavad trompetitunnid. Ernesto Chulía Ramiro näidistund sisaldas ka mitme trompetikooli (nt Franklini, Arbani ja A. Otsa meetod) võrdlevat analüüsi. Teisel DVD-l oligi Aavo Otsa näidistund. Muide, mõlema pedagoogi meetod on ka kirjastatud raamatuna koos DVD-lisaga. Konverentsi täienduskoolitust oli jälgimas 30–40 noort, üliõpilastele oligi see omamoodi kohustuslik „koolitund”, ent ka nooremad (ja vanemad!) elasid toimuvale huviga kaasa.

Päeva lõpetas Juri Bolšijanovi mälestuskontsert. Täissaal andis märku, et oodata on vahvaid esinejaid ja nauditavat pillimängu. Kui õhtu lõpul söandasin öelda, et seda võinuks küll pidada konkursi laureaatide paraadesinemiseks enne võistlust, siis Aavo Ots vaid muheles – ta ju tunneb mängijaid, nii meie kui Läti, Leedu ja Hispaania omigi juba aastaid! Laval olidki nelja riigi noored pillimehed, alustasid nooremad ja punkti panid vanemad, juba küpse artisti mõõtu noormehed. Eredate isiksustena ja fantastilise tehnikaga rõõmustasid publikut 15aastane Adán Diaz Pérez (Tenerife), 22aastane José Antonio Page Ramírez (A. Otsa üliõpilane), 27aastane Aarne Ots ja 19aastane Mario Martos Nieto (Madrid). Kontserdi lõpetas end juba mitmel aastal tuttavaks mänginud rahvusvaheliselt kõrgelt koteeritud hispaania virtuoos Adán Delgado Illada.

8. aprill oli konkursipäev. Osalejaid oli kuues vanusegrupis kokku 37, neid hindas rahvusvaheline žürii Adán Delgado Illada juhtimisel. Tavapärastele auhindadele lisaks oli seekord Tallinna linnalt kaks alagrupi võidupreemiat, helikunsti sihtkapitalilt kolm stipendiumi sõiduks rahvusvahelisele konkursile ning Viande Music OÜ välja pandud firma Windcraft kornet.

Delgado Illada, kes on trompetipäevade žüriis olnud aastail 2009 ja 2010 ning tänavu, hindab väga selle pilli süsteemset arendust Eestis. Ta tõdeb, et mitmed noored, ka Lätist ja Leedust, on osalenud siin korduvalt ja nende arengut on huvitav jälgida. „Ent ideoloogiliselt on kõik need õpetajad ja koolid väga sarnased. Vastastikune mõistmine on žüriiski väga hea. Leidsime üksmeelselt, et kõikide koolkondade tase on ühtlaselt kõrge, erinevusi toob kaasa eaga kaasnev arengutase ja loomulikult ka individuaalne andekus. Optimismi sisendab, kui võistlusele tulevad 7–10aastased imetõsised poisid! Nende kooliline vundament on paigas, hoiak ilus ja toon kaunis. Nad on heades kätes! Olen koos oma kolleegidega huvitatud Eesti trompetikooli arengust ja meie koostöö annab häid tulemusi.”

Minu palvele iseloomustada kolme paremat vastab professor: „Mario Martos Nieto on klass omaette muusika kvaliteedilt: väga väljendusrikas mäng, väga kaunis toon. Aarne Ots on üks anderikkamaid trompetiste, keda olen üldse kohanud. Ta on erakordne virtuoos ja tema väljendusvõimalused annavad talle eelise oma isikupära igakülgseks näitamiseks. Olen teda kuulnud nii solistina kui ka esitrompetina orkestris ja ta on mõlemal juhul võrdselt hea! José Antonio Page Ramírez on aga mu oma silme all teinud läbi määratu arengu. Nägin teda 2010. aastal esmakordselt. Praegune esitus oli muljetavaldav: ta on hästi väljendusrikka maneeriga ja muusikuna huvitav.”

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming