?Credo? pakkus palju, pani tahtma veel enamat

Heili Vaus-Tamm

XI rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival ?Credo? 23. ? 26. IX. Valeri Petrov, ?Credo? kunstiline juht.

Festivali ?Credo? avakontsert (23. IX) Niguliste kirikus: Orthodox Singers Valeri Petrovi dirigeerimisel, kavas Püha Johannes Kuldsuu liturgia õigeusumaailma varajaste viiside põhjal.

Orthodox Singersi kontsert nimetusega ?Liturgia? (terviklik jumalateenistuse vorm) viis mõttele, et kui Eesti muusikapildis on selline väärtus nagu õigeusu muusika festival, võiks see ka näidata antud religiooni mõju selle võimsas mitmeplaanilisuses ja arengus üle ajastute; lisaks puhtmuusikalisele ka laiemalt mõjuvat pakkuda ? nii väljendusvahendite mitmekesisuse kui ka sisuliste paralleelide osas.

On ju õigeusu rituaalides küllalt palju komponente: liikumist, visuaalselt mõjuvat, lõhnaelamusi. Kui maailm liigub muusika aina suurema visualiseerimise poole, oli 23. IX kontserdil mitmemõõtmelisest etendusest (mis muud see jumalateenistus siis on) publiku ette toodud vaid puhas muusika. Miks mitte nii, aga miks mitte pakkuda ka vastupidist. Valeri Petrovi juhitud juba XI festival püsib rangelt akadeemilistes ja ka traditsioonilistes vormides: lisaks vanamuusikakontsertidele kõlas 25. IX kontserdil Peterburi ja Moskva nüüdisheliloojate religioosne helikunst ja galakontserdil esitasid kõik kollektiivid muusikat keskaja viisidest romantismiaegse ja XX sajandi algul kirjutatuni. Praegusel festivalil peab hindama esitajaid: lisaks Eestis tegutsevatele Sankt-Peterburgi Kammerkoor ja mungakloostri Optina Pustõn ansambel. Samas võimaldaks materjal nii väljendusvahendite kui ka ajastute põnevaid vastandusi ja ühendusi. Veidi eksperimenteerivat vaimu lisaks kanoonilistele vormidele, värskust ja üldistusjõudu. Kas või tuua vana ja uus muusika kõrvuti ühele kontserdile ? näidata seoseid ja muundumisi ajas.

Eelnenud katsetused

Analoogilisi katsetusi on Eestis tehtud, õigeusu festival suudaks oma kogemuste ja materjalivalikuga sealt kindlasti veel sammu edasi minna. Mõni aasta tagasi liitis Norra naistrio Trio Mediaeval huvitava eksperimendina ühtseks missaks XIII ja XIV sajandi laulud ning tänapäeva heliloojate keskaegsel helikeelel põhinevad lood. Church Composition Group (Helsingi) ja Andrus Kallastu tahtsid ühendada oma kontserdil Laurentsiuse maali ?Jeesus Kristus? ja valgusre?ii, panid publiku kuulama seinalt tagasipõrkuvat kooriheli ? justnagu tulnuks see vaimude koorina seina seest. Andres Mustonen tõi ülestõusmispühade ajal Katariina kirikus publiku ette helilooja Vladimir Martõnovi vanaslaavi helikeelel põhineva loo. Etenduses ?Apocalypsis? andsid lisaks muusikale tooni tallenahad, küünlad ja liikumine. Sisuliselt riituslikena mõjuvad kontserdid on olnud ? seda küll juba nn uue kirikumuusika vallast ? John Taveneri ?Ultimos Ritos? Andres Mustoneniga Olevistes ja James MacMillani ning Arvo Pärdi muusika Tõnu Kaljustega Metodisti kirikus.

Praegusest Valeri Petrovi vokaalansambli Orthodox Singers kontserdist jäi aga lummavalt meelde inimvõimete piiril imeühtlane ansambli-piano ja vene ning bütsantsi varajase muusika huvipakkuv erinevus. Mõjuv oli kontserdi ülesehitus: sisuliselt kulges see Kristuse sünnist tema maise teekonna lõpuni, vormilt ääristatud karmi ja tugevatoonilise znamennõi mitmehäälsusega, keskel õrnemad bütsantsi ja kreeka viisid. Sai jälle kord veenduda kliima mõjus varajasele muusikale: põhjapoolsema vene muusika raskemeelsele karmusele vastandusid bütsantsi rõõmsameelsed ja heledad, valdavalt naishäälte figuratsioonidel helisevad viisid, graatsilised nagu vaasimaali graafika.

Viirukisuits ja habras arhitektuur

Kontsert toimis meditatiivselt: suur osa muusikaõhtust oli niivõrd vaikne, et pani igapäevases mürafoonis nüristunud kõrva püüdma iga kõla, helid vibreerisid Niguliste pikas kajas ja imesid kuulaja kogu tähelepanu endasse. Imevaiksed akordid sulandusid märkamatult, soolohääled kerkisid akordimassist ja lõppedes kadusid sellesse.

Tegemist on vokaaltehnikaga, mis erineb tuntavalt nii samal ajal läänes olnust kui hiljem kasutuselevõetust. Põhikomponendid on ahelhingamine ja eriliselt voolav-pehme legato. Ka vene fokloorile iseloomulikku kurguhäälset laulmist esines vaid ühes laulus, znamennõi stiilis ?Meie isa palves?. Kuigi sõnu eraldada oli võimatu, mõjus esitatu visuaalselt kirikurituaali esile manavalt: kord eraldus üksik naisehääl ja hõljus melismaatiliselt viirukisuitsuna, kord kerkis kooriburdoonilt arhitektuuriliselt tajutav ehitis. Selline laulustiil on omaette fenomen, mis annab meeltega tajutava nauditava elamuse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming