Eesti helid võeti omaks

Tiina V?aste

Teist aastat Orchestre de Bretagne’i kunstilise juhina tegutsev Olari Elts tõi Bretagne’i pealinna NYYD Ensemble’i ning tutvustas meie kaasaegset muusikat. Olari Elts ja Erkki-Sven Tüür. tiina Väljaste

Prantsusmaa suurima tiraažiga ajalehes Ouest-France ilmus teadaanne, et 8.–11. aprillini on Rennes eestlaste ja nende muusika päralt. „Tänavu tähistab Eesti Vabariik oma 90. aastapäeva. Sestap saab Orchestre de Bretagne’i kunstilise juhi Olari Eltsi eestvõttel ja siinse Eesti saatkonna toel korraldatud muusikafestivalil „Marathon XXI” kuulata eelkõige eesti heliloojate loomingut. Kohal on Helena Tulve ja Erkki-Sven Tüür, kes esinesid ülikoolis korraldatud konverentsil.” Teadaannet illustreeris kirev foto meie mullusuvisest laulupeost.

Täpsemalt, tegu oli põhjamaise muusikapeoga. Eesti autorite Pärdi, Tüüri ja Tulve kõrval mängiti soome kaasaegse muusika tippude Esa-Pekka Saloneni, Kaija Saariaho ja Magnus Lindbergi loomingut. Lisaks sai kuulda ühte prantsuse noorema põlvkonna põnevama helilooja Thierry Escaichi loomingut.

Minul õnnestus osa saada viie festivalipäeva kahest viimasest. Kontserdipaik, Rennes’i ooperimaja, asub linnasüdames, otse raekoja vastas. Auväärt vana teatri kiviseinad hingasid kaasaegse muusikaga kaasa, luues meeldiva ajatuse atmosfääri. Vestibüüli oli üles pandud näitus Tõnu Tormise fotodest, millel jäädvustatud helilooja Arvo Pärti.

Ei saa öelda, et saal oleks puupüsti publikut täis olnud, paar esirida jäid kaunikesti hõredaks. Kuid arvestades kõlanud muusika elitaarsust ja seda, et üliõpilaslinnas oli samal ajal käimas veel teisigi festivale, oli publikuhuvi siiski tuntav.

 

Idamaist ja igavikulist

Ühe kontserdi lava oli NYYD Ensemble’i muusikute päralt ning õhtu ise kandis nimetust „Something Elts!”. Olari Eltsist teatakse, et tema kontserdikavad on enamasti veenvalt komponeeritud ning teravmeelseid pealkirju oskab mees ka välja mõelda. Seekordse kontserdi pealkirja mõtles siiski välja orkestri mänedžer. Ja tõepoolest, midagi muud, midagi eltsilikku ja erilist püüdis kontserdiõhtu meile pakkuda.

Avalugu, Magnus Lindbergi rütmikas, vahelduvate meloodiajoonistega „Coyote Blues”, mida autor ise on „araabia amatöörmuusikaks” nimetanud, raputas publiku tardumusest lahti. Soojendust oli vaja, sest kohe järgnes Saloneni rahutu, spiraalina liikuv, korduvate-varieeruvate motiividega „Mania”, mille esitamise põhiraskus jäi tšellist Leho Karini kanda. Escaichi „Chorus” kätkes riukalikke viiteid nii inglise renessanssmuusikale kui jazz-improvisatsioonidele ning oli lõpuni erutav.

Äkiliste üleminekutega kõlavärvis ja heli tugevuses, samaaegsete vastandlike rütmimuutustega Erkki-Sven Tüüri „Oxymoron” pole minu jaoks kergesti kuulatav teos. Kõrv igatseb tabada harmooniat, jääb aga ikka pika ninaga (sic! pika ninaga kõrv). Tüüri „vastandite muusika” külvab rahutust, ängi ja ebamugavustunnet. Nagu sügisene tühirand või viimsepäeva ootus, prrr!

Õhtu lemmikuks, vähemasti minule, kujunes Pärdi „Fratres’e” kõrval Helena Tulve kontsert sopranile ja ansamblile. Küllap juba seepärast, et enne kuuldud kapatäie instrumentaalmuusika järel tõi Arianna Savalli puhas, aukartust äratavatesse kõrgustesse küündiv hääl vaheldust. Üleminekud viiulilt vokaalile ja vastupidi olid meisterlikud. Hoolimata sellest, et hollandikeelsest tekstist polnud võimalik aru saada, mõjus Tulve idamaiselt voolav helipilt huvitavalt ja ürgtargalt. Hollandikeelsed tekstid olevat Tulvet inspireerinud nende haikulaadse kõla pärast – olnud kaunilt liikumatud, hetke kirjeldavad ja mõtlikud.

 

Lõppakord akordioniga

Olgu sündmuste kulust ette rutates öeldud, et kuigi järgmise päeva kontserdiprogramm oli osavalt kokku pandud, ei leidnud esitaja Orchestre de Bretagne kahjuks üles oma tippvormi. Igatahes oli NYYD Ensemble’i mäng bretoonidega võrreldes palju veenvam ja tehniliselt täpsem. Ajaloolise tõe huvides tuleb ka märkida, et nii rahvusvahelise koosseisuga pole kunagi varem esinetud. Näib, et eri maade ja mõtteviiside sünergia tuleb vaid kasuks.

Jõud ja täpsus tulid bretooni orkestrantide pillidesse alles teises kontserdiosas, kui mängiti Escaichi uudisteost „Baroque Song” ning Tüüri Kontserti akordionile „Prophecy”. Ka viimane on verivärske lugu, tellitud heliloojalt Turu Sümfoonikute ning sellesama Bretagne’i orkestri poolt. Rennes’is sai teoks „Prophecy” kolmas ettekanne.

Kas olid pikast festivalist väsinud pillimehed end lõpuks käima saanud või oli dirigent neile vaheajal säru teinud, igatahes õnnestus kontserdi teine pool paremini, ning taevale tänu! Muidu oleks orkestri kahekõne soomlase Mika Väyryse virtuoosliku akordioniga lonkama jäänud. Nüüd aga sündis ime. Nii palju vaheldusrikkust – põhjamaiselt aeglastest tempodest tangorütmideni välja – ei jätnud kuulajaid sugugi külmaks. Eriti efektne oli „Prophecy” lõpp, mõjudes iroonilis-kirglikult kui García Márqueze maailm.

Kui viimsed helid vaibusid, võis publiku reaktsioonist välja lugeda siirast omaksvõttu. Dirigent ja helilooja kutsuti korduvalt lavale tagasi, viimasel paaril korral püsti seistes, jalgade müdistamise ja braavohõigete saatel. „Oh, mis võimas lõpp!” hüüatas naabruses istuv prantslanna ega saanud Erkki-Sven Tüüri, Olari Eltsi ja üleüldse kõigi eesti muusikute ning seejärel juba kogu meie maa ja rahva kiitmisega pidama.

Väga tore! Kõrgkultuuriga ärahellitatud prantsuse publikut pole kerge vaimustada. Tüüri akordionikontsert „Prophecy” on end tõestanud. Tegu on tippteosega, mille edulugu on küllap alles ees.

Meile lõppes „Marathon XXI” reede õhtul. Kontserdijärgset pidutuju oli kutsutud kruttima eesti elektronmuusika DJ Galaktlan. Ometi ei tähendanud see veel puhkust muusikuile. Juba järgmisel hommikul pidid Orchestre de Bretagne’i pillimehed ja dirigent Olari Elts taas triksis-traksis olema, et salvestada Rennes’i Ooperi saalis Erkki-Sven Tüüri „Prophecy”.

Ka heliloojat ennast nähti teatrimaja treppidest kaks astet korraga üles jooksmas: sall lehvis Erkki-Sveni kaelas, oli laupäev, kell näitas pool kümme.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming