Eesti heliloojatelt tšellole ja orelile

Vahur Luhtsalu

CD „Tšello ja orel”. Tšellist Aare Tammesalu ja organist Andres Uibo, kaastegev Heldur Harry Põlda (vokaal), kavas eesti heliloojate muusikast tšellole ja orelile. Tanel Klesmenti helirežii ja arvutimontaaž, Evi Arujärve tekstid (tõlkinud Gerhard Lock).          Eesti heliloojate panus tšellole ja klaverile (klahvpillile) kirjutatud muusika osas ei ole ülemäära suur. Ja see vähenegi satub heliplaadile  harva. Seda enam on tervitatav, et Andres Uibo ja Aare Tammesalu täitsid selle tühimiku, koondades kokku populaarsemad palad eesti tšellomuusika varamust ja lisades kogumikku ka uudisteoseid, mida pole varem salvestatud. CDalbumi saksaja ingliskeelseid tekste lehitsedes näib, et helikandja on pigem suunatud kuulajale väljaspool Eestit.   

Salvestise juhatab sisse Andres Uibo „Bach im Spiegel / Bach In The Mirror” („Bach peeglis”, 2005). Juba pealkiri teeb otsese vihje ühele Pärdi teosele („Spiegel im Spiegel”). Teos ongi kui austusavaldus Johann Sebastian Bachi ja Arvo Pärdi loomingule: selles on aimatavaid elemente Pärdi „Fratres’est”, aga ka tsitaate Bachi  Fuugakunstist ja d-moll tšellosüidist (Menuett I). Autor on tsitaadid põiminud muusikaliste mõtetega tšellol, oreli arpedžode ja koraalse juhtmeloodiaga kokku terviklikuks ja nauditavaks teoseks. Unelaule on lauldud läbi inimkonna ajaloo, kuid kunstmuusikasse murdis see žanr sisse väidetavalt alates Schumannist ja sealtpeale leiame unelaule peaaegu kõigi heliloojate loomingust. Artur Lemba  „Wiegenlied’ist” jääb paraku mulje kui ühest kurblikust ja haigutama ajavast viisiveeretamisest oreli ja tšello saatel. Laulupoisi hääl on kaunis, kuid fraseeringu, liikuvuse ja muusikaliste mõtete liigendamisega oleks võinud pisut rohkem vaeva näha, sest tulemus mõjub üsna paigaltammumisena. Suhteliselt klišeelikule palale oleks andnud sära ka pisut liikuvam tempo. Lisaks jääb kuulajale saladuseks  hõbehäälse vokalisti nimi. Plaadivihikusse oleks olnud mõistlik lisada ka laulutekst ja selle tõlge inglise keelde. Plaadil kõlavad Ester Mägi „Psalm”, Edgar Arro „Largo”, Kaljo Raidi „Largo” ning Artur Kapi „Andante religioso” ja „Prelude” on teosed, mis kuuluvad kahtlemata iga eesti muusikast lugupidava tšellisti repertuaari. Originaalis tšellole ja klaverile kirjutatud lood mõjuvad oreliga mängitult  uudselt ja värskelt. Tšellisti poolt laitmatu ja hingestatud ettekanne, millele lisavad värvi organisti huvitavad registrivalikud. Ka Eesti mõistes vähe tuntud helilooja Juhan Jürme „Andante sostenuto” oli mõningane üllatus: tegin sellega tutvust esimest korda, kuigi teos on kirjutatud rohkem kui pool sajandit tagasi. Kaunis, kantileenne pala väärib kindlasti rohkem tähelepanu ja sagedasemaid ettekandeid  Eesti tšellistidelt. Plaadil kõlavatest uudisteostest jääb enim kõlama Tõnu Kõrvitsa „Einleitung und Wanderers Lied / Introduction and Wanderer’s Song” („Sissejuhatus ja Rändaja laul”, 2003/2010). Oreli sissejuhatuse järel algavad kirglikud tšelloretsitatiivid oreli kontrapunkti saatel manavad tõepoolest silme ette pildi senitundmatuid radu tallavast rännumehest.  Kokkuvõttes võib öelda, et CD, mis võtab kokku paremad palad eesti tšellorepertuaarist ning tutvustab eesti heliloojate uudisloomingut, on tervikuna väga hästi õnnestunud ja innustab loodetavasti ka teisi eesti tšelliste avastama, õppima ja salvestama eesti heliloojate loomingut. Laenan sõnad Neeme Järvilt: kui me ise oma muusikat ei mängi, ei salvesta, kes siis seda peaks tegema? Aare Tammesalu ja  Andres Uibo plaat „Violoncello und Orgel” on väga sobiv melomaanile, kes soovib kuulata rahulikku, enesessevaatavat tõsist muusikat.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming