Eesti Muusika Arenduskeskus keskendub ekspordile

Tiina Mattisen

Marje Lohuaru: „Eesti muusika ekspordipotentsiaal on väga suur”  Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK ) asutati 24. XI 2009, asutajaiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit ning MT Üd Eesti Muusika  Eksport, Eesti Autorite Ühing, Muusikasuhtlus, Eesti Jazziliit, Eesti Muusika Infokeskus ja Eesti Kooriühing. Organisatsioonide ühendus sündis võrdsete partnerite kokkuleppel jätkuna arengu ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgil. EMAK peab oma põhitegevuseks arendada loomeisikute ja ettevõtjate koostööd, muusikaekspordi strateegiat ja struktuuri, koolitustegevust, muusika levitamise ja propageerimise innovatiivseid viise, töötada välja dünaamilise kommunikatsiooni strateegia ning teha statistilisi uuringuid. Juhtivas töögrupis on Evi Arujärv (EMIK ), Helen Sildna (Tallinn Music Week), Juko-Mart Kõlar (EME ) ja juhatuse esimees Marje Lohuaru (EMTA ). Sirp uurib, kui tulemuslikult uus organisatsioon on alustanud.         

Eesti muusikainstitutsioonidel on ju oma katusorganisatsioon Eesti Muusikanõukogu tegutsenud aastast 1992. Mis tingis Eesti  Muusika Arenduskeskuse asutamise?       

MARJE LOHUARU : Eesti muusikaelu on tõesti väga hästi organiseerunud: meil on arvukalt erialapõhiseid ühendusi, mis töötavad edukalt oma liikmeskonna jaoks. Aga muusikaelu areneb praegu kogu maailmas tohutu kiirusega,  mis on kaasa toonud täiesti uusi suundi ja nähtusi. Seetõttu ongi vaja ka uusi struktuure, kes saavad need uued ülesanded enda peale võtta. Võibki öelda, et Eesti Muusika Arenduskeskuse loomise tingis eelkõige nende uute arengusuundadega kaasaminek, soov toetada olemasolevat muusikavaldkonda, tuua siia väljastpoolt juurde uusi ja hoopis teistsuguseid kontakte ja nende baasil ka raha. Me ei saa rääkida arengust ilma rahata.  Arenduskeskuse asutamisele eelnes pikk ettevalmistav periood. Üks suurematest saavutustest on kaks aastat tagasi toimunud ümarlaud, kuhu kultuuriministeerium ja muusikanõukogu kutsusid kokku tõesti kõigi muusikaliikide esindajaid, et koos arutada, mida on vaja teha. Siis leidsimegi, et eeskätt tuleb keskenduda muusika ekspordile, mis ei ole Eestis piisavalt arendatud. Puudub selge ekspordistruktuur, kuigi eesti muusika ekspordipotentsiaal  on muidugi väga suur. Siit ka meie praegune eesmärk. Kõneldes ekspordi problemaatikast, ei tohi unustada, et sellega on juba 2003. aastast tegelnud Eesti Muusika Eksport koostöös Eesti Autorite Ühinguga. Samal suunal on mõnel viimasel aastal pingutanud ka Tallinn Music Week, kes on väga kiiresti tõusnud Eesti muusikapildis tooniandvaks. Tahan lisada, et kuigi praegu fokuseerime oma tegevuse ekspordile, siis  ei ole see kindlasti EMA Ki üks ja ainus teema, arendamist võivad vajada ka hoopis teised suunad, millele kaasaaitamises oleme avatud. 

Uue organisatsiooni käivitamine võtab muidugi aega, aga ehk saab juba kõnelda ka esimestest tulemustest.   

Organisatsioon loodi 2009. aasta novembri lõpus ja 1. detsember oli juba EA Si (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse) taotluste esitamise tähtaeg. Otsustasime osaleda loomemajanduse tugistruktuuride toetamise voorus nagu  ka Eesti Arhitektuurikeskus ja Disainikeskus; oluline on märkida, et tegutsemegi koos ja ühiste eesmärkide nimel. Kuigi aeg oli napp, töötasime väga intensiivselt ja esitasime taotluse Eesti muusika ekspordistruktuuri loomiseks. See oli väga ambitsioonikas ja huvitav taotlus, aga kindlasti mõnevõrra kiirustades tehtud. Võimalik, et me ei pööranud sel momendil ka piisavalt tähelepanu koolitusele, et tekitada kriitiline mass inimesi, kelle teadmised ja oskused aitaksid seda struktuuri luua. Eestis on ju palju praktikuid, kes on suurte kogemustega ja edukalt tegutsenud, aga siinkohal on oluline professionaalse, isegi akadeemilise kompetentsi juurdetoomine. Kuna selles osaleb ka muusikaakadeemia eelkõige oma kultuurikorralduse magistriõppe kaudu, siis tahamegi siia tuua kõik kokku, nii pop- kui klassikalise muusika maailma, kahtlemata ka heliloojad ja ka ettevõtjad. Esimesel katsel jäi  see külg natuke tagaplaanile ja meie taotlust ei rahuldatud. Aga tahan rõhutada, et EMAK on meie muusikamaastikul ainukene organisatsioon, mis suhestub EASiga. Ja kui EAS kuulutas eelmise aasta lõpul välja eesti muusika ekspordi koolitushanke, siis võtsime taas osa ja võitsime selle hanke. See võimaldas teha aastase koolituse, mille kontseptsiooni töötas välja Kevin Kleinmann, kes on Sorbonne’i ülikooli professor  ja tunneb seda maailma väga hästi. Projekti sisuks on 30 muusikaettevõtja koolitamine – kuna süvamuusika poolel meil peaaegu pole ettevõtjaid, siis sõnastasime „potentsiaalse ettevõtja koolitust” – viies koolitustsüklis EM TA baasil ja, mis eriti oluline, see lõpeb kümnele edukamale välispraktikaga. Praktikakohad on olemas, väga prestiižsed (nii New Yorgis kui meile lähemal, Põhjamaadel) ja vastavuses koolituse teemadega. See kontaktide võrgustik,  mille kursuslased praktika käigus võivad saada, olekski edasise arengu aluseks. Näen potentsiaali, et vähemalt mõni neist kümnest võib tõepoolest saada muusikaettevõtjaks, kes oskab müüa ka klassikalise muusika kontserte.   

Kuuldavasti äratas kursuste väljakuulutamine väga suurt vastukajas?     

See ongi kõige huvitavam, et mõõduka reklaami peale laekus 161 taotlust üle Eesti! See avas natuke, kui suur on vajadus ja motivatsioon ajada eesti muusika asja. Leian, et olukorra kaardistamine on juba oluline tulemus. Aga meil oli kohti 30 ja väga raske valikut teha. Pidime otsustamisel lähtuma EA Si soovitustest  – meil on nendega leping – ja muidugi tahtsime moodustada parima koolitusgrupi, kus oleksid esindatud eri muusikaliigid ja ka eri tasandid ning et grupis tekiks ka sünergia. Mulle akadeemia prorektorina on väga oluline, et EMTA pole akadeemiline elavandiluutorn, uksed kinni. Tahame olla väga avatud, et kõik suunad leiaksid siit endale professionaalsel tasemel kasulikku. Kuna meil on kontseptsioon välja töötatud  ja õppejõud olemas, järgnesid läbirääkimised EASiga selle üle, mis saab pärast esimese tsükli lõppu. Praeguse prognoosi kohaselt kordamegi seda koolitust. Võimalik, et muudame natukene pakutava sisu vastavalt sellele, milline on kursuslaste tagasiside, aga tahame kindlasti minna edasi, et teadmiste tase ikkagi tõuseks. 

Mis neist kursuslastest edasi saab?   

Olemegi mõelnud, et kui need kümme noort tulevad välispraktikalt tagasi, mida siis nendega  teha. Kas nad tõesti haihtuvad kuskile või tuleks hoida neid kollektiivina koos? Käisin Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti rektorite nõukogu grupis märtsis Bostonis, mis on üks innovatiivsemaid regioone Ameerikas. Sain palju huvitavaid kontakte, mis vajavad edasiarendamist (juba mais külastas EMTAt Bostoni Northeastern University muusikaosakonna  juhataja Anthony De Ritis). Bostonis praktiseeritakse nn loomingulise inkubaatori meetodit, mis seisneb praktilise sünergilise loomekeskkonna tekitamises. Et seda keskkonda kasutada, tuleb osaleda ideekonkursil. Idee esitatakse kontsentreeritud tekstina (mitte rohkem kui kaks A4) ja žürii teeb valiku, kes pääseb „inkubaatorisse” oma ideed – nüüd juba koostöös professionaalse nõustajaga – ellu viima. Tekkis mõte võimaldada midagi samalaadset ka meie välispraktika läbinud kursuslasele.       

Kas EMAKil on teisigi teemasid, mida aktuaalseks peetakse? 

Juba ütlesin, et tegeleme praegu eeskätt ekspordiga ja see on väga mahukas töö. Aga kui minna edasi Euroopa projektidega, siis kindlasti võiksid siinsed muusikaorganisatsioonid osaleda aktiivsemalt rahvusvahelistes võrgustikes ja Euroopa projektide ettevalmistamisel. Paraku on eduka Euroopa projekti esitamise eelduseks olukorra ja vajaduste analüüs, mis peaaegu puudub Eesti muusikaelus. Mänedžmendialased teadmised võiks olla üks võti, et muuta kontserte efektiivsemaks, kaasata ettevõtluskontakte ja laiendada partnerite võrgustikku nii Eestis kui ka välismaal (juba praeguses koolitusprojektis on meid toetanud Prantsuse Kultuurikeskus, USA saatkond jt). Septembris on EA Sis uus taotlusvoor, mis avab meile uusi võimalusi: taotleme arenduskeskusele  toekamat tegevustoetust ja samuti tuge oma ekspordialaste plaanide elluviimiseks. Kuigi Eesti on siiani osalenud juba arvukatel rahvusvahelistel muusikamessidel (nt MIDEM ), püüame EMA Kiga ka nendele suundadele mingi arengukindluse anda. Aga kui rääkida Euroopa Liidu programmidest üldisemalt – nii tsentraalsetest, mida vahendatakse otse Brüsselist, kui ka tõukefondide vahenditest, mida vahendatakse Eestis  rakendusüksuste, nt EASi kaudu –, siis võiks meie muusikavaldkonna osalus Euroopa kultuuripildi kujundamisel olla kaalukam. Euroopa projekte rahastatakse kindlate kriteeriumide alusel, kusjuures olulisemaks on selge strateegiline nägemus ja innovatsioon. Innovatsioon on alati olnud seotud oma ajaga ja muusikavaldkond on läbi aegade olnud uuenduslik (juba Liszt oli suur innovaator!). Selgem positsioneerimine ja seisukohtade formuleerimine,  eelkõige eesti muusikakultuuri pakkumise, mitte niivõrd Euroopast raha saamise eesmärgil, aitaks kindlasti kaasa projektide edukusele.   

Kes siis peaks need seisukohad formuleerima?     

Väga oluline on nii sellealase bürokraatliku informatsiooni ja ka praktilise kogemuse viimine potentsiaalse taotlejani. Ja kindlasti riiklik toetus, mis kataks kaasfinantseerimisega seotud kulud ettenähtud ulatuses. ELi kultuuriprogrammides on valdav toetusmäär kuni 50 protsenti. Need organisatsioonid, eriti MTÜd, kes peavad vajalikuks selles protsessis osaleda,  väärivad toetust ja vajavad selles kindlust juba projektide ettevalmistamise faasis. EM TA alustab sel aastal uue Läänemere maade projektiga, mis sai rahastuse ELi programmist Interreg ja mille põhiteemaks on looverialade lõpetanute sisenemine Läänemere regiooni tööturule. Mida noored selleks vajavad? Erinevad koolitused, festivalide-esitluste uute formaatide väljatöötamine, uuringud  jms saavad olema aluseks regionaalsele moodulile, mis töötatakse järgmise kolme aasta jooksul. Juhtiv roll on siin EM TA kultuurikorralduse magistriõppel. Näen siin võimalust ka EM TA lõpetanud muusikutele. Muusiku elukutse on ju väga riskantne: pilli peab hakkama õppima väga noorelt, juba 5-6aastaselt, ja ega kõigist tule ju solisti, võib-olla ka mitte õpetajat või orkestranti, aga neist võiks saada ka muusikakorraldaja, kes tunneb oma valdkonda ja teab, mida hakkab korraldama. Eespool kõneks olnud ettevõtluse koolitusprogramm tõi välja osavõtjate motivatsiooni kaasa rääkida Eesti muusikaelus ja see on väga sümpaatne.

Üles kirjutanud Tiina Mattisen

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming