Eesti muusika päevad 2004

TIMO STEINER

Ajavahemikul 13. ? 21. aprillini korraldab Eesti Heliloojate Liit koos oma partneritega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis 18 kontserti, mille teljeks eesti uus muusika. Festival eesti muusikaga ei ole eesti muusikamaastikul enam ammu midagi enneolematut, sest sarnaseid üritusi (tõsi küll erinevate nimede all) on heliloojate liit korraldanud viimase 25 aasta jooksul ning uue muusika publik on juba harjunud leidma kevaditi tee Eestimaa kontserdipaikadesse, et kuulata, mida uut on Eesti heliloojatel pakkuda.

Nagu ikka, on festivali programm ääretult kirev ja huvitav: uuritakse Vabaduse väljakul tähistaevast, kuulatakse Eesti esimest raadio-ooperit, tuntakse huvi, kas eesti lastele meeldib eesti muusika, käiakse kahel Eesti helilooja autorikontserdil, samuti kahel sümfooniakontserdil. Tuntakse rõõmu Toivo Tulevi autoriplaadi ?Be Lost in the Call? ilmumisest, pannakse meeskoorilaulust helisema terve muusikaakadeemia maja, uuritakse eesti heliloojate seoseid jazzmuusika ja ?Jazzkaarega?, võõrustatakse mitmeid põnevaid külalisi… Vähe sellest, ilmub raamat ?Eesti muusika päevade? kireva ajalooga ning meenutused eelnenud festivalidest jõuavad publikuni rändnäituse ning spetsiaalse kontserdi vahendusel Estonia talveaias. Kuid pearõhk on siiski Eesti heliloojatel ja nende loomingul. Ühtekokku kõlab 50 autori looming ning tervelt 31 teost esiettekandes. Juba tuntud autorite kõrval debüteerivad Mariliis Valkonen, Malle Maltis ja Raul Sööt.

Kiirpilk festivali programmile: üheks kaalukamaks sündmuseks kujuneb kindlasti Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ülesastumine Estonia kontserdisaalis Paul Mägi dirigeerimisel. Kava on seekord koostatud sümfoonilistest lühivormidest. Kõlavad ERSO hooaja resideeruva helilooja Tõnu Kõrvitsa uudisteos ?Teispool päikesevälju? orkestrile soleeriva fagotiga (Martin Kuuskmann), samuti juba klassikaks saanud Mari Vihmandi ?Floreo? ning Raimo Kangro ?Perpetuum mobile? helilooja hästi tuntud ?Display?de? sarjast. Ka noorem põlvkond ei ole orkestrimuusikale selga pööranud ja oma debüüdi rahvusorkestri ees teevad värske Elleri preemia laureaat Märt-Matis Lill ja sel kevadel muusikaakadeemiat lõpetav Tatjana Kozlova.

Orkestrimuusikat jagub veel teiselegi kontserdile. Taas on Tallinna Kammerorkestrit juhatamas Risto Joost. Kontserdil Metodisti kirikus kõlab Age Hirve, Eino Tambergi, Arvo Pärdi, Jaan Räätsa ja Toivo Tulevi looming. Kahe viimase autori töödes on kaasa tegemas Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Vokaalmuusika poole pealt on võimalus tutvuda Jüri Reinvere radiofoonilise ooperiga ?Vastaskallas?, mis tehtud Aino Kallase ?Reigi õpetaja? ainetel ja etendub Linnateatri Hobuveski saalis.

Esiettekannete laviin tipneb aga esmaspäevaõhtusel mammutkontserdil muusikaakadeemia saalides, kus seekord kõlab koguni 16 tuliuut teost. Kollektiividest astuvad üles Eesti Rahvusmeeskoor (Peeter Vähi filosoofilise teosega ?Also sprach Nietzsche?, kus maja peale laotatud meeskoorile lisanduvad löökpillid ja süntesaator), Silver Brass, Ensemble Voces Musicales, Kremerata Baltica solistid ja vokaalimprovisatsiooni ansambel Improloo.

Esiletõstmist väärib kindlasti Kerri Kotta teos soolokontrabassile Mati Luki esituses, samuti uued löökpilliteosed Liis Jürgensilt ja Galina Grigorjevalt Vambola Kriguli ettekandes. III paneel on aga pühendatud vokaalmuusikale: Iris Oja esituses kuuleme Eino Tambergi, Alo Põldmäe ja Rein Rannapi loodut.

 

Festivali helilooja, kaks autorikontserti

Et kirevasse heliloojate spektrisse pisut stabiilsust luua, on muusikapäevad sel aastal pannud erilise rõhu ühele heliloojale, kelleks on Toivo Tulev. Tema loomingut kuuleme ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja Crash Ensemble?i esituses. NYYD Ensemble ja Vox Clamantis tulevad Olari Eltsi juhtimisel välja koguni helilooja autorikontserdiga, kus viie pala kõrval aastatest 1996 ? 2003 kõlab loomulikult ka esiettekanne.

Neljapäeva õhtul saab aga jätku Urmas Sisaski vägisi elutöö mõõtmeid võttev ?Tähistaeva tsükkel?, seekord pealkirja ?Eesti rahvataevas? all, mille esitavad neli Eesti klaveriduot Tallinna Kunstihoone akendel. Kes tahab süveneda, läheb kontserdipaika sisse, kes aga tähistaevast nautida, saab muusikat võimenduse abil kuulata ka Vabaduse väljakul.

 

Festivali külalised

EMP-l on kujunemas heaks traditsiooniks, et omamaiste tippinterpreetide kõrval on esinemas ka külalismuusikud, ikka tingimusel, et kavas oleks ka eesti muusika. Maiuspalaks kujunevad kindlasti Iirimaa uue muusika ansambli The Crash Ensemble kontserdid Tallinnas Kanuti gildi saalis, Tartu Sadamateatris ja Viljandi kultuuriakadeemias, kus Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Toivo Tulevi ja Kairi Kose kõrval kõlavad külakostina David Langi, Kevin Volansi ja Donnacha Dennehy helitööd.

Mitte vähem pole tuntud kindlasti Silesia keelpillikvartett, kes mängib Helena Tulve uudisteost ?nec ros, nec pluvia….?

EMP koostöö-kontserdile ?Jazzkaarega? on tulemas Rootsi dirigent Örjan Fahlström, kes astub üles Estonian Dream Big Bandi ees. Kõlavad Raul Söödi, Tauno Aintsi, Ülo Kriguli ja Mirjam Tally uued teosed. Kontserdi teises pooles musitseerib maailmakuulus trompetivirtuoos Randy Brecker.

Solistidest esineb laupäevasel lõunakontserdil prantsuse klaverivirtuoos Jean-Philippe Guillo, kelle repertuaarist leiame Kerri Kotta loomingut. Soome klavessinist Petteri Pitko astub üles kammerorkestrikontserdil Age Hirve teose ettekandel.

 

Eesti muusikaklassika

Uusimale muusikale lisaks on päris palju tähelepanu saanud ka eesti muusikaklassika. Kavadest leiame Arvo Pärdi ?Tabula rasa? (solistid Harry Traksmann ja Juta Õunapuu) ja ?Fratres?e?. Elleri ?Kodumaist viisi? mängitakse koguni kahel korral, Tallinna muusikakeskkooli keelpilliorkestri ja Sten Lassmanni esituses. Muusikaklassikale on peaaegu täiesti pühendatud lastekontsert, kus kõlavad surematud Artur Lemba ?Armastuse poeem? ja Jaan Räätsa ?Kammerorkestri kontsert? op. 16, lisaks veel Saare, Kreegi ja Tormise loomingut. Eraldi kummardusena eesti muusika päevade 25aastasele ajaloole on kontsert Estonia talveaias, kus kõlab Raimo Kangro, Lepo Sumera, Mati Kuulbergi, Sven Grünbergi jt. muusika. Mälestusi aitavad elustada ETV vahendusel hangitud kaadrid varasematest festivalidest.

Nagu öeldud, mängitakse festivalil suur hulk teoseid suurelt hulgalt Eesti heliloojatelt. Tunnustamaks kolleegide saavutusi ja talletamaks mällu festivali eredamaid hetki, on heliloojate liidu juhatus koostöös Eesti Autorite Ühinguga loomas traditsiooni premeerida eelmise aasta festivali väljapaistvamaid teoseid. 2003. aasta eest pälvisid tunnustuse Urmas Sisaski ?Tuhala lood?, Tanja Kozlova ?Ti?ina? ja Kristjan Kõrveri ?Expansio?.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming