Eesti muusikamessil MIDEM 2008

Evi Aruj?

Rahvusvaheline muusikamess MIDEM jõudis sel aastal juba 42. verstapostini. 27.–31. I kees Cannes’i Festivalide Palee haaramatu arhitektuuriga hoones üleilmne muusikaturg, kohal oli umbes 9000 muusikaprofessionaali – ligi 5000 muusikainstitutsiooni esindajad umbes 90 riigist, lisaks sadu ajakirjanikke.

Eesti on MIDEMil suurema seltskonnaga osalenud 2004. aastast. Kultuuriministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kultuurkapitali toel olid tänavu ühises näituseboksis esindatud Eesti Interpreetide Liit, Eesti Jazzliit, Eesti Muusika Infokeskus, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Baltic Disc ja peakorraldajana Music Export Estonia.

 

Koodid, geenid ja uued turud

Nagu teada, on MIDEMi teljeks fonogrammi- ja plaaditootjad. Klassika ja jazz hõlmavad seal popiga võrreldes väiksema osa, kuid see-eest on esindatud mainekad suurfirmad. Seekord olid MIDEMi tulipunktis Euroopa postsotsialistlikud ja arenguriigid, kes paratamatult peavad pingutama, et pääseda suurte kõrval mõjule. Peaesitluse tegi Hiina, kaasas kultuuriminister ja kontsertide ning kohtumiste programm, eksootilistest suupistetest kõnelemata.

Konverentsid ja kontserdid kuuluvad MIDEMi kavasse. Viimaste tase tundus üsna kõikuv: nii näiteks mõjus üsna mehaanilisena Sloveenia Filharmoonia Orkester George Pehlivaniani juhatusel ja juhuslikult lavale sattununa rootsi klaveriduo Peter ja Patrik Jablonski. Suurepärased olid tšehhi Janáček Trio ning USA sopran Takesha Meshé Kizart. Mõeldes selles kontekstis Eesti interpreetidele – tarka valikut tehes ei oleks meil ilmselt põhjust häbeneda.

MIDEMi konverentsidel pulbitses turunduslik metafüüsika: kõneldi teismeliste „kodeerimisest”, brändi DNAst ja sümbolite sünkroniseerimisest. Kuigi kõik teavad, et lõppude lõpuks otsustab ellujäämise ikkagi turukonkurents, oli suures plaanis (ikka veel) tunda mõtteviiside vastasseisu: agressiivne müügistrateegia (mille sisuline külg huvitab vaid müügiedu kontekstis) põrkus konservatiivsema, „kultuurilise”, sisu väärtustava müügifilosoofiaga.

Neljandat korda anti välja klassika plaadiauhindu. Eri kategooriates auhinnatute pikas reas olid Händeli „Messiase” Dublini versioon ja Dunedin Consort, Schönbergi „Gurrelieder” saksa muusikutelt Michael Gieleni juhatusel, Philippe Jaroussky Vivaldi ooperiaariatega, Beethoveni kümme viiulisonaati ning Corey Cerovsek ja Paavali Jumppanen, Dvořáki ooper „Kuningas ja söepõletaja” tšehhi ja saksa interpreetidega, Skrjabini klaverimuusika ja Jevgeni Sudbin, Penderecki looming poola interpreetidelt, Sibeliuse ja Lindbergi viiulikontserdid Lisa Batiashvili ja Soome Raadio sümfooniaorkestriga jne. Kategoorias „Classical Download” võitis Mozarti klaverikontsertide Euroopa Kammerorkestri ja Pierre-Laurent Aimard’i live-salvestus.

Tseremoonia vitaalseim persoon oli elutöö preemia pälvinud metsosopran Christa Ludwig. Tippinterpreete võis ka lavalt kuulda: Penderecki tundliku tõlgendusega jäid meelde Patrycja Piekutowska (viiul) ja Beata Bilińska (klaver). Erilise peenuse ja siirusega äratas tähelepanu noore artisti preemia saanud norralastest Navarra Quartet. Eesti jaoks on kõva sõna, et nüüdismuusika nominendiks oli Berio ja Penderecki kõrval Erkki-Sven Tüüri autori-CD „Magma” (Virgin Classics), esitajateks ERSO, EFK, RAM ja Evelyn Glennie Paavo Järvi juhatusel.

 

Katust oleks vaja

Eesti-huvilisi messil jätkus, näiteks USA telekanali esindaja, kes otsis videomaterjale eesti muusikast, Ameerika muusikaportaali eMusic Briti kontori esindaja, Hispaania fonogrammitootja Auvinet, Hiina filmitööstuse FAB Enterprise Group president, firma Melodija, kes tundis huvi eesti nüüdismuusika vastu. Boksi külastasid Teherani helilooja, külalised Lõuna-Aafrika Vabariigist, Argentinast jne, meie jazzmuusikud said kutse Nizza festivalile.

Eestit MIDEMil esindavate muusikainimeste entusiasm ja missioonitunne on väljaspool kahtlust. Paljugi määrab kohapeal juhus, kontaktid on „peiteajaga”. Hädavajalik on suhtlemisvalmidus ja messikeskkonnas orienteerumise võime, mis tuleb ka kogemustega. Juhuseks valmis olles peaks siiski eesmärgiks olema sihipärasem tegevus. MIDEM vajab paremat korralduslikku „katust”, mis, jättes initsiatiivi üksikute valdkondade esindajatele, tagaks tegevuse suurema efektiivsuse. Jutt on sellistest lihtsatest asjadest nagu läbimõeldud boksikujundus, esitlusmaterjali valik ja stiil ning ka messiaegne tööjaotus. Sihiks võiksid olla ka eesti muusikat aktiivsemalt tutvustavad eriprojektid.

EMIKi esindajana sain MIDEMil ülikasuliku kogemuse. Üks tähelepanek paljudest oli, et tavapärase esteetilise põhjaga kultuuriinformatsiooni kõrval valitseb nõudlus ärikeskkonna, selle struktuuri, toimemehhanisme ja seadusandluse eripära tutvustava info järele. Teine tõdemus on: MIDEMiks valmistumine eeldab aastaringset tööd ja kontaktide loomist; et sündmuse eel sõlmida juba konkreetseid kokkuleppeid kohtumisteks konkreetsete inimestega, kaasas läbimõeldud sõnum. Mis puutub eesti muusika tutvustamise sisulisse külge, siis siin toimivad lihtsad seadused: tähelepanu saavad juba tuntud märgid või eriline, eksootiline. Õnneks on meil Pärt, Tüür ja Eesti laulupidu – nendele toetudes saab eesti muusika tähendust sujuvalt avardada. Tõhusam korralduslik „katus” ja täpsem strateegia on siinjuures siiski hädavajalik.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming