Eesti muusikud maailma muusikapäevadel

Priit Kuusk

netifoto Teistkordselt kõlas eesti muusika Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) traditsioonilistel maailma muusikapäevadel (World New Music Days). ISCM ise sündis pärast Viini noorte heliloojate festivali 1922. aastal Salzburgis, korraldades 1923. aastast maailma muusikapäevi muutuva asukohaga kohaliku rahvusliku sektsiooni eestvõttel.

Eesti heliloojate kokkupuuted ISCMiga algasid Heino Elleri viibimisega ühingu festivalil Zürichis aastal 1926 ja Eduard Tubina külaskäiguga festivalile Viini 1932. Kuni Eestil polnud võimalik astuda ISCMi liikmeks (juba 1950ndail olid seal ka Poola, Rumeenia, Ungari, TSSV, Bulgaaria, Jugoslaavia), ei saanud me oma muusikat festivalile pakkuda. Festivalil osalesime esimest korda alles 2006. aastal Stuttgardis, kuhu valiti Helena Tulve „Sula”. Hoolimata väga arvukatest esildistest teeb otsuse WNMD-l ettekandmise kohta ikkagi rahvusvaheline žürii.

Õnnelik aasta 2007 viis otse meie riigi juubeliaasta tähistamise avanädalal WNMD-le Hongkongi (sinna juba teist korda) koguni kolm eesti teost: Tõnu Kõrvitsa „Teispool päikesevälju” fagotile sümfooniaorkestriga (1. XII, solist Martin Kuuskmann), Toivo Tulevi „Siis oled vaikusen mu ligi üksi Sina” aastast 2002 (esitajaks 24. XI Taipei Chamber Singers) ja Helena Tulve „Ligne d’Horizon” aastast 2005 (27. XI Hollandi ansambel Insomnio, dirigent Ulrich Pöhl). Festivalil käisid kohal kõik kolm meie heliloojat ja EHLi esindajana Ülo Krigul. Heliloojate liit oli esitanud žüriile veel Lauri Jõelehe, Tatjana Kozlova, Ülo Kriguli ja Märt-Matis Lille teosed. Tõnu Kõrvitsa fagotiteos kõlas festivali lõppkontserdil Macaus. Järgnevad muljed temalt.

Ilus muusikareis on seljataga, ja veel nii eksootilisele maale. Mis mulje jätsid sinule maailma muusikapäevad?

Tõnu Kõrvits: See oli tore reis tõesti, olime väga rõõmsad, et meie lood festivalile välja valiti, sest sõel on üsna tihe – 51 maa heliloojate liidud üle maailma olid saatnud žüriile sadu partituure ja salvestisi. Nii Toivo Tulevi kui Helena Tulve teos kanti seal ette väga hästi, viimase esitajaks veel ISCMi 2007. aasta ansambliks kuulutatud grupp Insomnia.

Festival kestis kümmekond päeva, oli ürituste poolest ülikülluslik: hommikuti nüüdismuusika probleemidest loengud, mitu kontserti igal päeval, neist põhiosa Hongkongis, aga ka naaberlinnas, varem Portugalile kuulunud, praegugi portugalimeelses ja -keelses eksootilises paigas Macaus. Nagu ISCMil sihiks, peavad MM-päevad tugevasti ergutama korraldava regiooni muusikaelu ning Hongkongi, Hiina, Korea ja Jaapani muusikal oli seal tõesti eriline kaal, kontsertide kõrval ka teadusettekannetes. Minu fagotikontsert, mis kanti esmakordselt ette 2004. aastal Eesti muusika päevadel, oli pidustuste viimase kontserdi avanumbriks Macau SO ettekandes tuntud hiina dirigendi En Shao juhatusel Macau Linnakeskuse teatrisaalis. En Shao on muuseas lisaks Macaule veel Hiina Rahvusliku SO ja Sloveenia RTV orkestri peadirigent.

Olin õnnelik ka selle üle, et korraldajad said nõusse Martin Kuuskmanni New Yorgist teost taas ja väga õnnestunult mängima. Macau SO on hoopis teistsuguse kõlaga orkester, kui meie oleme harjunud kuulma. Seal mängis rahvusvaheline seltskond (ka ameeriklasi ja eurooplasi), kes olid koos harjutanud juba pikemat aega, ja see oli eriliselt pehme ning tundliku kõlaga orkester. Just minu loos tuli nende omapära paljus kasuks, sest fagott on dünaamiliselt vaiksem instrument – fagotti oli alati kosta ning ka solistile tegi see palju heameelt, ta ei pidanud oma mängu forsseerima ja see kõik kõlas kokku väga kenasti.

 

Kuidas oli vastuvõtt? Missugune oli publik saalis?

Publikut oli seal igasugust – oli väga palju festivalil osalejaid, esinejaid, delegaate, enamik heliloojaid (käidi kuulamas ka oma kolleegide oopusi), aga oli ka palju kohalikku publikut – ning vastuvõtt kõikjal väga soe. Festival oli korraldatud suurepäraselt, üritusi rohkesti, paljudele kontsertidele lihtsalt ei jõudnud. Juba hommikul vara algasid sümpoosionid nüüdismuusikast (ka need enamasti aasia muusika probleemidest), toimusid kohtumised, diskussioonid, läbisegi kontsertidega lõunast õhtuni. Ka söögiajad olid meile ühiselt paika pandud.

 

Aasia oli võimsalt esindatud, samuti Austraalia, Uus-Meremaa ja Filipiinid. Kavades oli vähemalt 19 hiina, 13 Hongkongi, 11 korea heliloojat viis veel Jaapanist ning kaheksa Argentinast. Kuidas tundus nende muusika, kui võrrelda meile omasema euroopaliku muusikalaadiga?

Ei saa ju rääkida stiilide või kaasaegse muusika mingisugusest ühtlustumisest, aga ei saa ka öelda, et pole vahet, kas tegu on Euroopa või Aasia heliloojaga: ikkagi kumab läbi teatud teistmoodi tunnetus, mis sellele rahvale omane. Võib-olla hiina ja hongkonglaste nüüdismuusikas kostsid ikka äratuntavalt orientaalsemad kõlad, aga muusika, mis sinna oli välja valitud, oli põnev muusika. Ja väga hea, eriline muusika! See oli tõesti huvitav festival.

Mis sa arvad, miks Eesti oli nii hästi esindatud? Mitmed, näiteks Leedu, Läti, isegi Soome, Ungari ja Poola, aga ka Taani, Norra, Tšehhi, Austria, Belgia, Šveits, Hispaania, said igaüks programmi vaid ühe teose?

Ma ei saa žürii nimel sõna võtta, aga seekordse festivali teemaks oli „Music and Beyond” („Muusika ja teispoolsus”). Võib-olla ongi eesti muusikas rohkem sellist muulaadset tunnetust, looduskajasid ning aja kulgemise tunnetust, mõtlemist muusikast välja ja kaugemale. Ehk oli ka see meie edu üks põhjusi.

 

2007. aasta ISCM noore helilooja auhinna sai festivalilt Nicholas Casswell (UK) orkestriteosega „Triplicity”. Samasuguse preemia võitis 2006. aastal Stuttgardis Helena Tulve „Sulaga”. Võib öelda, et WNMD-l on noorte osakaal küllaltki suur, sest seekordki oli seal 35aastasi ja nooremaid autoreid kokku 38. Nende hulgas olid ka Andris Dzenītis Lätist ja Raminta Šerksnytė Leedust.

 

Järgmine festival toimub esmakordselt Balti regioonis, 24. X – 4. XI 2008 Vilniuses teemal „InBetween”, samaaegselt sealse uue muusika festivaliga „Gaida”. Selle programmi valib autoriteetne rahvusvaheline žürii koosseisus Peter Eötvös (Ungari), Luca Francesconi (Itaalia), Jonathan Harvey (UK), Onutė Narbutaitė (Leedu) ja Helena Tulve (Eesti). Eesti Heliloojate Liit on esitanud sinna järgmised teosed: Tatjana Kozlova „Doors 2”, Kristjan Kõrveri „Gratis dictum”, Tõnu Kõrvitsa „Tuleaed. Mu luiged, mu mõtted”, Mirjam Tally „Turbulence”, Toivo Tulevi „Leave, Alas, This Tormenting” ja Peeter Vähi „Chrysanthemum Garden Chant”.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht