„Elias” avas kontserdihooaja Tartus

Alo Põldmäe

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert 13. IX Vanemuise kontserdimajas: oratoorium „Elias”, dirigent Paul Mägi. Osalesid Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu Noortekoor, solistid Liisi Kasenõmm (sopran, Eesti/Saksamaa), Jovita Vaškevičiūtė (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti RO), Krišjānis Norvelis (bass, Läti RO), Reigo Tamm (tenor), Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoor).

Uue kontserdihooaja avalöök Tartus oli võimas: kõlas saksa helilooja Felix Mendelssohn-Bartholdy op. 70 – mastaapne oratoorium „Elias” Vanemuise peadirigendi Paul Mägi käe all.
Vokaalsümfooniliste suurvormide staatus on eriline: nende esitusi ootab publik (nii meil kui mujal) erilise tähelepanuga ja neist kujuneb mõnigi kord muusikasündmus. Olgu siis tegemist Bachi missade või passioonide, Händeli „Messia”, Mozarti Reekviemi või Beethoveni IX sümfooniaga, eesti muusikast aga näiteks Rudolf Tobiase oratooriumiga „Joonase lähetamine”. Huvi jagub ka vähem tuntud suurvormide vastu.
Vanemuise sümfooniaorkester avas uue hooaja juba kolmandat aastat järjest vaimuliku suurvormiga. See Paul Mägi algatus on igati tervitatav: 2011. aastal oli selleks suurvormiks Verdi „Reekviem” ja mullu Dvořáki „Stabat mater”. „Eliase” solistideks kutsuti lauljad välismaalt: Saksamaal elav eesti sopran Liisi Kasenõmm, Viesturs Jansons ja Krišjānis Norvelis Lätist ning Jovita Vaškevičiūtė Leedust. Nad kõik esinesid suure sisseelamise ja kirega. Väga meeldiva solistielamuse pakkus Tartu Poistekoori laulja Alger Ahuna (juhendaja Tiia Puhvel), kelle roll oli teada anda, kas on juba näha pilve, mis tooks oodatud vihma. Ja alles kolmandal korral teatab poiss, et vihmapilv on tulemas ja alanud raju raksatab valla veevood. Noor laulja esitas oma osa veenvalt, puhtalt ja hea kaasaelamisega.
Tänuväärne on see, et kava koostajad on ära toonud kogu oratooriumi teksti, nii saksakeelses originaalis kui ka tõlkes eesti keelde. Selleks, et olla lähemal oratooriumi tegevustikule, jälgisin osaliselt teose teksti. Võin selle kogemuse põhjal öelda, et seesugune jälgimine segab üsna palju muusika kuulamist. Targem on tutvuda sisu lühikokkuvõttega (seegi oli kavaraamatus olemas) enne kontserti, sest süžee põhilisi arengu- ja tegevusliine on oluline teada.
Tänapäeva vaatevinklist on tekst kohati naiivne, paljusõnaliselt korrutav ja staatiline. Loomulikult tuleb arvestada, et iga teos vastab oma ajastu kaanonitele. Mendelssohni muusika on aga nii veenev ja dünaamiline, et teksti täpne jälgimine on selle puhul sekundaarne. Muusika kõneleb iseenda eest.
Üle kahe tunni kestnud suurteos pani esitajaile suure koormuse. Siinkohal tuleb tunnustust jagada kooridele ja nende juhendajaile Piret Taltsile (Vanemuise koor) ning Kadri, Riho ja Markus Leppojale (Tartu Noortekoor). Arvukate koorilõikudega teose sõnum jõudis kuulajateni veenvalt ja jõuliselt. On ikka uhked küll need suured kooristseenid – tõeline koorioratoorium!
„Eliase” tellis Birminghami muusikafestivali toimkond. Esiettekanne oligi sellel festivalil augustis 1846. Teos kõlas 125 orkestrandi ja 271 liikmega koori ettekandes, juhatas autor. Teosel oli hiigelmenu, kordamisele tuli neli aariat ja neli koori. Mendelssohnist sai Inglismaal kõige hinnatum helilooja pärast Händelit.
Avakontserdiga ajastati mitu sündmust. Otse kontserdi eel esitleti Vanemuise sümfooniaorkestri uut CDd, millel kõlab kaks teost eesti muusika kullafondist: Villem Kapi II sümfoonia (1953-1954) ja Artur Kapi „Fantaasia B-A-C-H” viiulile ja orkestrile (1942). Viimases soleeris meisterlikult orkestri kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldoja, teose redaktsioon pärineb Paul Mäelt. Tänuväärne ettevõtmine ja väärt teostus (helirežissöör Maido Maadik)!
Eriline oli Vanemuise orkestri hooaja algus veel sellegi poolest, et oratooriumi esitust korrati kohe järgmisel päeval välismaal, Läti naabrite juures Riia toomkirikus. Sellist tempu pole varem tehtud. Kuuldavasti polegi viimasel 20 aastal seal nii arvukas muusikute kooslus korraga musitseerinud. Riia valimine teiseks avakontserdi paigaks polnud juhuslik – on ju Paul Mägi läti muusikasõpradele hästi tuttav juba 1990. aastaist, mil ta tegutses Läti Riikliku SO peadirigendina ja sealse muusikaakadeemia dirigeerimisprofessorina. Tema tööd on tunnustatud Läti riikliku kultuuripreemiaga.
Helistasin Paul Mäele Malmösse, et uurida Riias esinemise muljeid. „Vastuvõtt oli südamlik ja tormiline. Sellest on rõõm, sest Riia publik on harjunud väga hea kvaliteediga. Meie esinejad olid kõik väga kõrgel tasemel,” rõõmustas dirigent: „Mul endal oli ka tore meenutada, kuidas Riias töötades esitasime segakoor Latvija ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestriga mitmeid suurvorme. See oligi üle pika aja meeldiv ja soe taaskohtumine läti kolleegidega, kellega olen varem Riias koos töötanud. Väga tore oli, et saime Riiga tuleku kutse ka tulevaks aastaks.” Kui küsisin, kuidas sündis huvitav mõte korrata avakontserti Riias, sain vastuseks: „Tallinn ei saanud meid vastu võtta ja sellest on väga kahju. Mul on hea meel, et Riias meie ettepanekuga kohe haakuti ja nii saigi kontsert teoks. Usun, et Tallinna publik oleks hea meelega kuulanud Mendelssohni viimast meistriteost”.
Jah, suur töö on tehtud ja seda Eestis vaid üks kord esitada on suur luksus. Usun minagi, et „Elias” peaks kõlama ka Tallinnas, miks mitte ka Pärnus ja Jõhvis – kõikides Eesti Kontserdi saalides, sest publik ju armastab suurvorme.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming