EMTA sügisfestival tegi uut ja vana

HELE-MARIA TAIMLA

Akadeemia sügisene muusikaprogramm muutub aasta-aastalt, otsides ajakohasust ja värskust. Nii esitleti mullu rohkelt elektronmuusikat ja kõlalisi eksperimente ning tänavu tehti publikule uut ja vana. Sõna otseses mõttes.

Teisisõnu olid festivali tuumaks vastandipaarid, millest selgeim oli uue ja vana kõrvutamine. Näiteks esitas üks Hollandi trio moodsat muusikat vanadele pillidele nagu klavessiin, plokkflööt ja tšello. Kokkupuutepunkti said ka tudengid ja professionaalid (nt esitasid Eesti kompositsioonitudengite loomingut soome nüüdismuusika tipptegijad ansamblist Uusinta), ida ja lääs (ansambel U: mängis Lääne-Euroopas elavate jaapani heliloojate loomingut), kirjutatud ja improviseeritud muusika (kõlas kõrvuti Türgist pärit Hoca Nasreddini trio kavas) jne. Seejuures leidus artiste, kes mainitud kvaliteete omavahel ei vastandanudki. Näiteks tõdes vene viiuldaja Stanislav Pronin, kelle kavas kõlas barokk- ja nüüdismuusika, et ka Bachi võib progressiivsuse tõttu pidada nüüdismuusika loojaks, mistõttu sobibki tema looming ka XX ja XXI sajandi muusika kontserdile.

Sügisfesti osatähtsus Eesti muusika­elus on pärast NYYD-festivali lõppemist kahtlemata kasvanud. Helena Tulve tõdes, et EMTA sügisfestival ongi tasapisi täitmas NYYD-festivali kadumisest tekkinud tühikuid. Seejuures rõhutab Tulve, et see „ei ole festival iseeneses, meie tegevus ja valikud on selgelt tudengikesksed: ühelt poolt peame silmas nende loomingulist eneseväljendust, teiselt poolt ka nende silmapiiri laiendamist – enamik meie külalisi annab festivali käigus ka meistriklasse EMTA tudengitele”.

Tänavune sügisfestival 24. – 28. IX oli järjekorras viieteistkümnes ning tähistas Eesti muusika- ja teatriakadeemia 95. sünnipäeva. Üles astunud artiste iseloomustas kõrge tase: muusikute suurepärane pillikäsitsus pakkus nii kõlalisi kui ka visuaalseid elamusi ning näiteks Helsingi kammerkoori etteaste paitas suisa kõrvu. Esmakordselt oli oma osa ka lavakunstikooli tudengitel, kes juhatasid festivalinädala sisse püstijalakomöödia etendustega. Edaspidi on plaanis koostööd lavakooliga festivalil veelgi edendada, seda enam, et teatriõpe moodustab akadeemia õppetöös olulise osa. Lisaks kaasatakse võimalusel tulevikus ka teiste kõrgkoolide loomingulisi tudengeid.

Helena Tulve, kes otsustab festivali sisupoole üle, ei tahagi end tegelikult kunstiliseks juhiks nimetada. „Festivalile peaksid suures osas näo andma tudengid,” sõnas Tulve ja lisas, et sügisfestival on tudengite platvorm ideede katsetamiseks ja uute impulsside kogumiseks. Sellest visioonist lähtuvalt on ettevõtmine elujõuline ning igati avatud uutele ideedele ja uudishimulikule publikule.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming