EMTA – uuendustele avatud

Marje Lohuaru

  Herluf Bidstrup. Repro.

Hariduse, sealhulgas kõrghariduse eesmärk on kasvatada inimesi, kes oleksid pärast õpingute lõpetamist suutelised andma võimalikult suure panuse oma kodumaa, Euroopa või ka maailma majanduse, poliitilise- või kultuurielu arengusse. Meie tulevane edu või ebaedu sõltub suuresti sellest, kui hea hariduse me noorele põlvkonnale suudame anda. Palju korratud märksõnadel nagu “ülikoolide moderniseerimine”, “innovatsioon”, “konkurentsivõime tõstmine” jne on laiem tähendus. Euroopa Komisjon tõdeb täna, et praegune kõrghariduse süsteem peaks olema efektiivsem. Komisjoni ettepanekud on suunatud sellele, et tulevasel põlvkonnal oleksid paremad võimalused kohaneda üleilmastuva majanduse ja kultuurikeskkonnaga.

Millised on kunstikõrghariduse, sealhulgas muusikahariduse võimalused minna kaasa uuendusprotsessidega, säilitades samal ajal vana ja hea? Kuidas üldse määratleda innovatiivsust muusikahariduses? Milline on ja peaks olema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) osa selles protsessis? Need on küsimused, millega EMTAs on tegeldud pikemaajalise strateegia alusel Eesti taasiseseisvumisest alates. Loominguline ja akadeemiline avatus on ajaga kaasaskäimiseks kindlasti üks vajalikest tingimustest.

Tänaseks on EMTA-l “Socratese/Erasmuse” programmi raames koostööleping 60 Euroopa Liidu muusikakõrgkooliga. EMTA kuulub nelja rahvusvahelisse organisatsiooni: Association of European Conservatories (AEC), European League of the Institutes of Arts (ELIA), Association of Baltic Academies of Music (ABAM) ja International Association of Schools of Jazz (IASJ). kolmes esimeses osaleme juhatuses. Lisaks on EMTA veel kolme rahvusvahelise võrgustiku nagu European Arts Management Network (ENCATC), Arts Management Society (AIMAC) ja International Network of Cooperation in Arts (NICA) liige. Meil on koostööpartnereid ka väljaspool Euroopat: USA (Fulbrighti stipendiaadid M. Tracy ja A. Branker jazzi osakonnas), Venemaa, Kanada, Hiina, Ukraina jne. Sõlmimisel on koostöölepe Valgevene muusikaakadeemiaga.

Oleme asunud aktiivselt arendama ka suhteid uute ELi liikmes- ja kandidaatriikidega (Türgi). EMTA juhtimisel ELi “Socratese” projektina toimivad Läänemere-äärsete muusikaakadeemiate rahvusvahelised suvekursused “Crossing Borders in Interpretation of Classical Music and Jazz” on leidnud osavõtjatelt tunnustust oma uuendusliku sisu poolest ja hakkavad kujunema traditsiooniks. Õppeasutus osaleb arvukates ELi projektides nii koordinaatorina kui ka partnerina, eesmärgiks välissuhtluse üha tihedam integratsioon õppeprotsessi. Erialadel, kus Eestis napib akadeemilist kompetentsi, on mõistlik see tuua sisse maailmast ja ka teistest Eesti ülikoolidest. Tulemused ei lase ennast kaua oodata. Eriti hea näide on kultuurikorralduse magistriõpe, kus hästi toimiv ja hinnatud programm realiseerub eesti ja välismaa spetsialistide koostöös. Sellest võidavad kõik: üliõpilased, õppeasutus ja ka tulevased tööandjad. Edukalt on käivitunud jazzi eriala. Mujal maailmas kõrghariduse omandanud eesti jazzmuusikute ja arvukate välisõppejõudude koostöö toimib hästi. Kompositsiooniosakond täiendab järjekindlalt oma õppekava välisõppejõudude uute kursustega (Amsterdami konservatooriumi õppejõu Rafael Reina kursus “Kaasaegne muusika mitte-euroopa kompositsioonitehnikate vahendusel” jne), tänavusele EMTA Sügisfestivalile on andnud nõusoleku tulla maailmakuulus helilooja Louis Andriessen. Suurepäraseid tulemusi noorte lauljate õpetamisel on näidanud professor Jaakko Ryhänen, rahvusvaheliselt tuntud soome bass, kes on EMTA lauluosakonna juhataja aastast 2003. Hästi on sujunud EMTA lavakunstikooli koostöö paljude välisülikoolidega.

Milleks see kõik, võiks küsida? Omaaegsest, välismaailmale peaaegu suletud Tallinna Konservatooriumist sirgus ju samuti väga häid ja praeguseks tunnustatud muusikuid. Meil oli ja on oma, ennast õigustanud muusikaõpetuse süsteem ja suurepärased õppejõud.

Kõik on õige, kuid kas olnu saab rahuldada meie tänaseid noori? Vaevalt küll. Neile esitab nii Eesti ühiskond kui ka avatud maailma tööturg hoopis teiselaadseid nõudmisi. Pealegi ei tähenda avatud maailm ju loobumist läbiproovitud heast. Kellelgi ei ole suures üleilmastumise tuhinas kavatsust unustada eesti kultuuriruumile ainuomast. Ka “konnatiiki” ilusas valges majas Rävala puiesteel ei vaja ju keegi.

Viimasel kümnendil on EMTA mitmete stipendiumiprogrammide raames õppinud välismaal ligi 300 üliõpilast. Ligi 200 õppejõudu on täiendanud end erialaliselt ja andnud meistrikursusi.

Paljud välismaal õppinud eesti muusikutest on teinud arvestatavat karjääri. Nimetagem neist mõned: Kalev Kuljus, Mari Vihmand, Marko Martin, Aile Asszonyi jpt. Mitmed neist on mainekate rahvusvaheliste konkursside laureaadid. Osa neist töötab välismaal, osa Eestis.

Viimases ajakirja Muusika väljaandes avaldatud intervjuu oboemängija Kalev Kuljusega näitas ilmekalt tippmuusikuks kujunemise protsessi ja tema praegust väärikat kohta maailma muusikaelus. Loomulikult me ei soovi koolitada tippmuusikuid ainult laiale maailmale. Oluline on, et omandatud oskusi, kogemusi ja teadmisi jagatakse ka Eesti noortele muusikutele. Vorme on vägagi erinevaid: õppejõu amet mõnes Eesti muusikaõppeasutuses, meistrikursused, kontserdid jne.

Hea näide on samuti professor Mati Palmi hiljutine laulueriala meistrikursus EMTA uues partnerülikoolis Santa Cecilia akadeemias Roomas. Itaalia laulukooli Mekas oli Mati Palmi kursus väga menukas, tagasiside positiivne. Selle parimaks tõestuseks on, et järgmisel aastal tuleb tema juurde õppima itaallasest lauluüliõpilane.

Märkimist väärib professor Aleksandra Juozapenaitė-Eesmaa äsja toimunud edukas klaverieriala meistrikursus Rennes’i konservatooriumis Prantsusmaal. Ka sealt on järgmiseks õppeaastaks EMTAsse tulemas üliõpilasi.

Käesoleval aastal võimaldab EMTA õppida stipendiaadina 33 üliõpilasel tema enda poolt valitud kõrgkoolis “Erasmuse” partnerkoolide hulgast. Sel aastal tasakaalustub esmakordselt meil õpinguid jätkavate välisüliõpilaste ja meie mujale õppima asuvate üliõpilaste arv. EMTA partnerülikoolides annab tänavu meistriklasse 30 õppejõudu. Kui varem olime rohkem välisõppejõudude vastuvõtja rollis, siis nüüdseks valitseb tasakaal ka selles valdkonnas.

Mis edasi? EMTA tahab olla õppeasutus, kust üliõpilased saavad väga hea hariduse. See tähendab jätkuvat aktiivset osalemist rahvusvahelistes programmides, väärtuste säilitamist ja avatust uuendustele. Me saadame õpinguteks välja eesti üliõpilasi ja võtame vastu välisüliõpilasi. Me teeme kõik selleks, et meie õppejõud saaksid olla kursis erialase maailmakogemusega ja meil käiksid õpetamas parimad külalisõppejõud. Me tahame, et mujal maailmas hariduse saanud eesti noored tuleksid meile tagasi, töötaksid meil ja nende side kodumaaga säiliks. Need ja paljud muud põhimõtted on fikseeritud ka EMTA strateegilises arengukavas aastateks 2005 – 2009 ja ootavad elluviimist.

See kõik on oluline hoidmaks eesti muusikahariduse traditsioone ja osalemaks maailma muusikaelus.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming