Erkki Rautio taas Eestis

Toomas Velmet

  Seekord täismõõdulise soolokontserdiga. Kes on Erkki Rautio ja miks tema reis Eestisse kontserdiga on nii oluline? Professor Erkki Rautio (1931) on soome t?ellismi rajaja Yrjo Selini õpilane ja täiendanud ennast Itaalias legendaarse Enrico Mainardi (1897 ? 1976) ja Pariisis veelgi legendaarsema Pierre Fournier? (1906 ? 1986) juures. Aastatel 1965 ? 1994 oli Erkki Rautio Sibeliuse akadeemia professor ning tema geograafiliselt laia kontserttegevust võib mõõta 1956. aastast tänaseni. 1982. aastast seni viimase (2002) T?aikovski konkursini on professor Rautio olnud lausa ?alaline? t?ellistide ?ürii liige, vaatamata oma küllaltki kategoorilisele sõnaseadmisele ja väljakujunenud kindlatele professionaalsetele veendumustele.

Koos Erkki Rautioga saabus Pärnusse legendaarne instrument, XVII sajandist pärit Cremona meistrite perekonna Amati t?ello. Ka selle instrumendi ajalugu on hästi põnev. Saksa t?ellovirtuoos Friedrich Wilhelm Grützmacheri (1832 ? 1903) omandusse kuulusid Amati ja Stradivari t?ello. Yrjo Selin õppis Grützmacheri juures ja Amati liikus läbi tema kuni Selini õpilase Rautioni. Olen saanud seda pilli näha, kuulda, katsuda ja isegi sellega häält tekitada ning sellest tegevusest tekkiv seisund on absoluutselt eriline, s.t kirjeldamatu.

Eestis on professor Rautio käinud oma tagasihoidlikul moel ja mitte liiga sageli kontserdiga. Ta on olnud siin konkursi?ürii ja eksamikomisjoni liikmena ning targa nõuandjana oma Sibeliuse akadeemia rektori positsioonilt ajal, kui Eesti muusikaakadeemia seisis silmitsi reformidega üheksakümnendate alguses. Erkki Rautio on tundnud huvi eesti muusika vastu ning on näiteks salvestanud 1990. aastal Ylesradios koos Kalle Randaluga Eduard Tubina Sonaadi vioolale ja klaverile ETW 63 t?elloversiooni. Nüüd üle pikkade aastate taas kontserdiga Eestis üllatas maestro eelkõige sooloõhtu kavaga.

Kontserdi terve esimene pool oli pühendatud jaapani helilooja Michio Mamiya (1929) loomingule. Kuus jaapani rahvalaulu t?ellole ja klaverile (Nata-Ly Sakkos) on tõepoolest see muusikaline materjal, millesse Rautiole meeldib süveneda. Kuuest palast viis on Andante-meeleolus ja alles kuues, ?Kometsuki-madara?, tempos Presto. Erkki Rautio lahendas tolle Andante-massiivi sellise süvenemisega üksikasjadesse, et ei lasknud hetkekski kuulajat lahti, enne, kui saabus vabanemine Presto?s.

Sama autori Sonaat t?ellole ja klaverile (1968) on esmapilgul pisut samalaadne kuue palaga just oma tempolise kulgemisega: Lento, Lento (senza tempo), Andante ja viimane Adagio pealkirjaga ?Genuflection? (?Põlvitus?). Kõik need tempomärgid ei tähenda aga ometi tekstivaest seisundit, vaid otse vastupidi. Ainult silmitsedeski ajaühikusse mähitud noodirägastikku, tekib austus teksti süvenenud interpreedi vastu ning nende artistivõimekusse selle kuulajateni viimisel.

Kontserdi teises pooles tõestas maestro Rautio, et aeg ei ole astunud tema virtuositeedile varba peale ning esitas Zoltán Kodály Sonaadi soolot?ellole op. 8, mis pianistide keelde tõlkides tuleks kanda raskusklassi Balakirevi ?Islamei?. Ning keegi ei tohi teha etteheiteid, justkui võinuks teose kõlaline külg olla eredam, sest Pärnu vähemalt sajaprotsendilises õhuniiskuses oli üldse ime, et poognajõhvid pinget talusid ja XVII sajandi instrument soostus kannatama XX sajandi temperamenti, lisaks autori poolt ette nähtud skordatuuri (bassikeeled pool tooni madalamale häälestatud) olukorras.

Kontsert lõpetati maestro vanema venna Matti Rautio (1922 ? 1986) populaarse teosega ?Divertisment I?, mille huumor ja südamlikkus ei jäta kuulajaid kunagi ükskõikseks ? seda enam, et nüüd sai teost kuulda esmaesitaja ettekandes. Meie Nata-Ly Sakkos oli professor Rautiole suurepärane partner, nagu oleksid nad aastaid koos mänginud. Mine tea, äkki ongi. Lisaks sai publik nautida kahte soome rahvamuusika pala samuti Matti Rautio seades, mis kahtlemata teostatud vend Erkkile mõeldes.

Vaatamata asjaolule, et Pärnu on suviti Eesti muusikametropol, oleks selletaoline kontsert teretulnud perifeeriaski nagu näiteks Tallinn ja Tartu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht