Ester Mäe muusikamaastikel

Heili Vaus-Tamm

 

 

Kontsert “ESTER MÄGI 85”: EFK, RAM, ERSO, Estonia Seltsi Segakoor, TÜ Akadeemiline Naiskoor ja solistid Tõnu Kaljuste, Mikk Üleoja, Mihhail Gertsi, Heli Jürgensoni ja Triin Kochi dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 12. I.

 

Ester Mäe 85. sünnipäevakontserdi juures üllatas kõige rohkem lause Raivo Palmaru ka muidu igati kenast kõnest – et Ester Mägi kirjutab eesti keeles. Küll mitte tavatu, aga väga tabavalt ja kargelt öeldud, lausa samas võtmes Mäe enda muusikaga. Sellise määratluse alla võiks eesti heliloojatest vahest käia veel Mart Saar, Heino Eller, Veljo Tormis ja Eduard Tubin. Kuigi Tormis mitte eesti kirjakeeles (pigem ürgse rahvalaulu radadel), Elleris on ka euroopa modernismi ja Tubinas mitte-eestilikku keerukust. Nii et jäävadki õpetaja ja õpilane – Saar ja Mägi. 

Ning Mäe loomingus on midagi saarelikku: udu ja soo ning Hüpassaare jonnakad soomännid. Kui pikk kontsert tasapisi nende assotsiatsioonideni viis, siis viimase teose, variatsioonide peateema oli äratundmine. Täiesti kordumatult eesti maastik, eesti inimese asjalikult rõõmutu eluhoiak. Kui Eller näitab eesti maastikku taevasse kõrguvate mändide (konkreetselt viiulifantaasia kaunis ja kujundlik muusika) ning kaugele ulatuvate väljadega, siis Mäe maastik on proosaline. Tavaline Põhja-Eesti tare juurest paistev heinamaalapp ja võsa. Mägi ei ilusta ega räägi keeruliselt – karge ja argine lihtsus. Aga tunded… Sellel kontserdil kõige kõnekamalt mõjusid jällegi Variatsioonid klaverile, klarnetile ja kammerorkestrile. Teose lõpuosa tume tundepuhang (klaveri bassiregistris lõppev oktavite kaskaad), sellele järgnev hämaralt rahustav sisekaemus, korraks klaveri karjatatud ahastus (siia sobiksid sõnad ühest Mäe laulust “mind ahastus aknal kägistas”) ja siis II viiuli ning vioolarühma poolt tõusvad intervallid – silmad tõstnult kaugusesse vaadata…

Ester Mäe autorikontserti kuulates saab aru, kuidas eesti muusika grand old lady on ikka 85aastaselt veel nii heas vormis, nagu ta seda möödunud reedel Estonia kontserdisaalis oli. Samuti võis aastal 2000 Lepo Sumera autorikontserti kuulates mõista, miks seda heliloojat füüsiliselt kauemaks lihtsalt ei jätkunud.

Tegelikult on Mäel ka koorilauludest ja sümfoonilistest teostest labiilsemat loomingut. Marie Underi sõnadele loodud “Kuis võiksin magada, kui armastan ma nõnda” või “Maarjasõnajalg” flöödile, häälele ja klaverile – need laulud on oma õrnuse juures vapustavalt tundlikud. Või halastamatult kujundlik, eesti laululoomingu kauneimad leheküljed. Kontserdil kuuldud koorilaulude teksti autorid on valdavalt karmi ja asjaliku sõnumiga (Tammsaare, Vaarandi, Liiv, Runnel, Suits), sõnaga väärtluule. Ester Mägi juba niisama nalja ei tee või tühja juttu ei aja.

Mägi jättis oma loomingu XX sajandi keskpaiga avangardist suhteliselt puutumata, jäädes oma puhta ja siira lihtsuse juurde. Ka kuuldud kooripartituurides oli vaid rahvaluulelises “Vahtralt valgõ pilve pääle” kasutatud kõnekoori. Reeglina suudab Mägi end puhtmuusikaliste vahenditega väljendada ega paista vajavat mingeid “eriefekte”. Kuigi nimetatud laul Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori noorte värskete häälte ja karakteerselt esitatud kõnesoolodega oli kooriosa elamuslikumaid. Kooridirigentidest jäi kõige positiivsemalt meelde Mihhail Gerts: lava ja koori valitsemine, suure amplituudiga dirigenditehnika. Tema kätekasutuses polnud küll midagi enneolematut ega eraldiseisvalt köitvat, aga see oli esitatud muljetavaldava sugestiivsusega. Armas oli Estonia Seltsi Segakoori “Laulikutele” – mitte ere, aga hea diktsiooni, pehme kõla ja sumedusega. Hea valik ka koori ennast silmas pidades.

Teise kontserdipoole sümfoonilisest loomingust oli huvitav kuulata vähetuntud Viiulikontserti (solist Arvo Leibur), üht eredamat Ester Mäe suurteost, värvikat “Bukoolikat” ja eelnimetatud variatsioone. Viimase võlu väljendus ka klaverisolistis – mitte ühes meie hulgalistest noorvirtuoosidest, vaid juba kontserdilavalt põhiliselt tagasi tõmbunud Aleksandra Juozapenaitė-Eesmaas. Tema küpses ja samas võimekas mängus oli midagi hästi väärikat ja ainuomaselt Ester Mäe sünnipäevakontserdiga sobivat.

Mäe loomingu vaieldamatu tipp, kammermuusika, saab aga kõlama EMTA kontserdil.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming