Euroopa jazzieksperdid Tallinnas

Ivo Heinloo

Septembrikuu viimasel nädalavahetusel kogunes Eestisse seninägematu hulk Euroopa jazzielus kaalukatel positsioonidel inimesi: festivalikorraldajaid, promootoreid, klubiomanikke, ajakirjanikke. Põhjuseks Euroopa keskse jazziorganisatsiooni  Europe Jazz Networki (EJN) aastakonverents, mis peeti kultuuripealinna-aastal just Tallinnas. Heaks tavaks on selliste sündmuste puhul, et ametlikele kohtumistele, seminaridele ja koosolekutele lisandub muusikaline külg ning korraldajamaa paneb alati kokku kohalikku jazzimaastikku tutvustava showcase’i. Tallinn Jazz Weekend’i nime all aset leidnud üritus tähendas seda, et kahe õhtu jooksul sai Eesti jazzi hetkeseisust ülevaate nii kohalik publik kui mõjukad väliskülalised. Von Krahlis olid kohal ja laval küll peaaegu kõik meie muusikud, kes Eesti jazzis praegu olulist rolli mängivad.         

Intensiivses tempos kulgenud showcase’id on aidanud varemgi Eesti jazzil murda piiridest väljapoole. Heaks näiteks ja eeskujuks on ansambel UM A, keda lähiminevikus juhtus Tallinn Music Week’il kuulama Londoni jazzifestivali korraldaja  John Cumming ning ei möödunudki palju aega, kui UM A leidis end juba Suurbritannia ning kogu Euroopa ühe mainekama festivali esinejate nimistust. Seda laadi showcase’idest osa võtvatele bändidele pakub muidugi parajalt peamurdmist, kuidas napi 25 minuti sisse mahutada kogu sõnum, et kommunikeeruda võimalikult efektiivselt teadmishimulise kuulajaga, kelle senised teadmised Eesti jazzist ei pruugi olla üldse mitte ulatuslikud. Tänavused showcase’id olid stiililiselt tõepoolest nii mitmekesised, et esindamata ei jäänud ükski suund, mis meil hetkel olemas.       

  Milline organisatsioon on üldse EJN ja mida võidab Eesti selle tegevuses kaasalöömisel? Tegemist on üle-euroopalise jazzialase koostöövõrgustikuga, mis tegutseb mitmel rindel. Ühenduse juht on hetkel Annamaija Saarela, kes kirjeldab EJNi kui üht suurt sõbralikku perekonda, mis funktsioneerib ikka selleks, et igaüks omas nurgas ei nokitseks ja võimalikult paljud ühiste huvidega inimesed ning organisatsioonid saaksid  üheskoos arutleda teemade üle, mis Euroopa jazzi olevikku ja tulevikku otseselt puudutavad. „Lühim võimalik Europe Jazz Networki tegevuse kirjeldus oleks vahest selline, et EJN on Euroopa jazzi kõige olulisem eestkõneleja,” ütles Saarela. Praegu hõlmab Europe Jazz Network 78 organisatsiooni (sh rahvuslikud jazziliidud, kontserdikorraldajad, klubid ja muud kontserdipaigad) 24 Euroopa riigis. Eestist on Europe Jazz Networkis esindatud Eesti Jazzliit ja „Jazzkaar”. Järgmistel aastatel tahetakse EJNi liikmeskonda oluliselt suurendada. Europe Jazz Networkil on sidemed suurte muusikatööstuse  foorumitega nagu Jazzahead, WOME X jne. Organisatsiooni tegevust rahastatakse Euroopa Liidu fondidest. Tallinna konverentsil omandas reaalse kuju idee, mis juba pikemat aega on küpsenud, nimelt loodi koostöös EJNiga Euroopa jazziajakirjanike ühendus, mille nimeks sai Europe Jazz Media. See kujutab endast meediavõrgustikku, mis koondab oma ala parimad tegijad kogu kontinendilt ja mille ellu kutsutud rahvusvahelised projektid peaksid tulevikus hõlbustama ja intensiivistama koostööd eri riikide ajakirjanike vahel. Kõik sellised algatused on seni olnud pigem juhuslikku laadi.  Eestile on loomulikult ülioluline olla pildil nii kogu Europe Jazz Networki tegevuses kui ka Europe Jazz Media ühe osalisena. Enamgi veel, on rida ettevõtmisi, kus just Eesti võib olla eeskujuks paljudele hoopis pikemate traditsioonidega jazzimaadele Euroopas, kuigi meil pole ju siiamaani omaette jazziväljaannet. Üks selliseid ettevõtmisi, mis on aga tähelepanu köitnud laiemalt, on noorte muusikaajakirjanike koolitusprojektid, mis meil on ühel või teisel kujul toiminud juba umbes kümmekond aastat. Midagi sellesarnast tehakse Londoni jazzifestivali juures tegutseva Write Stuffi programmi raames, millest on välja kasvanud terve uus põlvkond värske pilguga jazzist kirjutajaid.       

Pikemas perspektiivis on Europe Jazz Media eesmärgiks luua Euroopa jazziveeb, nii et kõik maad saaksid oma jazzielu ka teistele tutvustada. Järgmistel aastakonverentsidel lubati rohkem tähelepanu pöörata suhtlusmeedia võimalustele selles vallas. Edaspidistes plaanides nähakse ette ka suurema 

rõhu pööramist jazzihariduse integreerimisele EJNi tegevusega. Väitlusel muusika- ja teatriakadeemias arutlesid külalised Soome, Norra ja Hollandi kõrgkoolidest selle üle, kuidas kõige paremini valmistada noori muusikaüliõpilasi ette muusikukarjääriks. Pöörati tähelepanu sellele, et peale loominguliste probleemide mängib muusiku igapäevaelus suurt rolli ka praktiline pool ehk majanduslik-finantsilis-korralduslikud küsimused, mida inglise keeles tähistatakse terminiga entrepreneurship.         

On „karta”, et nii EJNi aastakonverentsil kui kogu Tallinn Jazz Weekend’il on Eesti jazzi jaoks kaugeleulatuvad ning loomulikult vaid positiivsed tagajärjed, mis ei pruugi ilmneda silmapilkselt, kuid mida päris kindlasti näeb nelja-viie aasta pärast. Euroopa jazzi võtmeisikud said ilmselt päris hea pildi ja kinnitust, et selles väikeses riigis Läänemere kaldal elavad tublid inimesed, kellega tasub edaspidigi koostööd teha.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming