Hästi harilik sümfooniakontsert

T. V.

Kontsert ?Noor talent?: ERSO ja JAAN KAPP (klaver) ERI KLASI dirigeerimisel Estonias 26. II. Harilik ? miks? Seepärast, et Estonia kontserdisaali laval ERSO, dirigendipuldis seal juba ca 40 aastat olnud ?meie mees? maestro Eri Klas ja klaveri taga meie oma noor talent Jaan Kapp (16), kes õpib Tallinna muusikakeskkoolis meie muusikaakadeemia dotsendi Ada Kuuseoksa juures.

Kui veel lisada, et professor Anna Klasi õpilane Ada Jõgi-Kuuseoks tegi oma debüüdi orkestriga sama vanalt kui Jaan Kapp ja Eri Klasi debüütkontserdi solist oli Ada Jõgi, siis nõustuge, et see kõik on ju nii kohutavalt kodumaine ja harilik, kui välja arvata kontserdi toimumise aeg laupäeva õhtul 26. II. Siitmaalt algab see, mis kõik eespool öeldu pea peale pöörab. Pool tundi enne sümfooniakontserdi algust valguvad kontserdisaali poole publikuhordid, ukse ees ja fuajees küsitakse üleliigset piletit (!). Saalis on maksimum (ilma vahekäiguta) tooliridu ja ustele võiks asetada eelmisest elust tuntud restoranide sildid ?Vabu kohti ei ole!?.

Kuna kontsert on pealkirjastatud pianist Jaan Kapi iseloomustusega, siis tuleb seda noormeest ka lähemalt tutvustada. Jaan Kapp õppis esimesed neli aastat Nõmme muusikakoolis õpetaja Nathalie Maasini juures ja alates 1999. aastast Tallinna muusikakeskkoolis. Talent kohustab ning jälgigem tema võitlusteed. Esimesed konkursid 1997 ja 1998, kui laps oli 9-10aastane, edasi 1999, 2001, 2003, 2004; sealjuures 2001 ja 2004 kaks konkurssi, viimasena Eurovisiooni finaal. Esimene sooloõhtu neli aastat tagasi (12) ja nüüd pärisdebüüt orkestriga. Esinenud viiel rahvusvahelisel festivalil ja osa võtnud vähemalt üheksa tipp-pianistist professori meistrikursusest. Selline on anderikka poisi raske teekond tipu suunas.

Debüütkontserdil tuli ettekandele Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 2 c-moll op. 18 (1901). Tänapäevases armutus olelusvõitluses on kohe päriselt nõutav, et selline repertuaar oleks 16-17aastaselt jõukohane, kuid ebaharilikult soodne on võimalus end sellise repertuaariga realiseerida nii soliidses koosluses nagu ERSO ja Eri Klas ning olla niisuguse publikuhuvi keskmes. Jaan Kapi närvisüsteem, enesekontroll, tasakaalukus, realiseerimisvõime ja professionaalne ettevalmistus lubab kõike. Tema pianismis on kõik need kvaliteedid, mille baasil on võimalik kujuneda suureks ja isikupäraseks kunstnikuks. Ebaharilikult soe oli tunda ja kuulda maestro ja ERSO suhet koostöös pianistiga esitatavasse muusikasse. Publik kviteeris esitust ovatsioonidega ning täiesti ebaharilikult kuulsime lisaks seekord Rahmaninovi ülipopulaarse ?Vokaliisi? töötlust klaverile. Mis võib olla kenam, kui et keegi ?klaveriga laulmist? valdab.

Ent see harilik sümfooniakontsert jätkus ka edasi ebaharilikus võtmes. Richard Straussi ?Alpisümfoonia? op. 64 (1915) on ebaharilikult suurele orkestrikoosseisule ja kestab katkematult 40 minutit, võimsalt kirjeldav Alpide panoraam on ühtlasi ka orkestrile tema alpinistlike võimete kontroll. Targa juhtalpinistina ületas maestro mäeaheliku koos kogu orkestriga ilma kadudeta ja seega triumfiga.

Mulle, kes ma suures plaanis olen ca 50 viimast aastat jälginud ERSOt ning sellest viimased viis aastat ebahariliku tihedusega, oli selline triumf juba mõnevõrra harilik, seda enam rõõmustasid mind need tuttavad kuulajate hulgast, kes küsisid: ?Mis toimub, kas ERSO kõlabki nüüd nii?? Sain ebahariliku rahuga konstateerida: ?Jah!? Lõppude lõpuks kehtib ikka veel reegel, et laval, kui seal kunsti tehakse, peab ka ime sündima. Nii saab ka igast harilikust sümfooniakontserdist ebaharilik sündmus, mida kuulajad jäävad meenutama ning tulevikus ootama.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht