Hingedepäeva õhtumuusika

Vahur Luhtsalu

  X Toompäevad: segakoor LATVIJA ja TALLINNA KAMMERORKESTER ANDRES MUSTONENI juhatusel Tallinna toomkirikus 2. XI.

 

Eelmise nädala kolmapäeval kõlas toomkirikus hingedepäeva kontsert, kus Andres Mustoneni dirigeerimisel musitseerisid segakoor Latvija ja Tallinna Kammerorkester.

Hingedepäev kui katoliikliku algupäraga kiriklik tähtpäev on eurooplaste kommetesse juurdunud väga sügavalt. On olnud aegu, kus seda tava on üritatud kirikust välja tõrjuda, kuid surnud hingede eest palvetamise kommet ei õnnestunud välja juurida ka maailma ühel mõjukamal kirikureformaatoril, nagu seda oli Martin Luther. Inimese harjumuste jõud on lihtsalt tugevam, kas pole?

Kõnealusel kontserdil oli toomkiriku võlvidealune täidetud hardusega, millesarnast võib kogeda ehk jõululaupäeva teenistustel. Kui tavaliselt ei pääse kirikumüüride vahele kogunenud muusikahuvilised jumalasõna kuulamisest, siis seekord juhatas kontserdi sisse ja ütles X Toompäevade lõpusõnad kõigile teada-tuntud poliitik Maret Maripuu. Raske öelda, kas Maripuu kristlikke väärtusi ja oma kõrge lennuga parteikaaslast esile tõstev sõnavõtt kontserdi õnnestumisele kaasa aitas, ent vähemalt ametlikud formaalsused said enne põhiürituse algust korda aetud. Hingedepäeval (nagu ka jõululaupäeval) ei ole vähemalt siinkirjutajal kuigi suurt soovi kaasa elada poliitikute kõnedele, sest argipäevadel võib nende tegemistest kuulda ju piisavalt…

Valentin Silvestrovi (1937) teoseid on Mustonen varemgi juhatanud, mis näitab dirigendi kiindumust selle ukraina päritolu helilooja vastu. Tõepoolest, Silvestrovil on, mida oma kuulajale pakkuda. Võib öelda, et tema muusikat iseloomustab mingi eriline lihtsus, usalduslikkus, intiimsus, mis ei tohiks ükskõikseks jätta ühtegi kuulajat.

Kontserdil kõlanud Silvestrovi teostest “Vaikne muusika” ja “Lahkumisserenaad” jättis sügavaima mulje viimane. Sumeda ja sametise, peaaegu et liikumatu muusika muutumine ning areng on sedavõrd aeglane, vaevumärgatav, et ka ajatunnetus oma igapäevasel kujul transformeerus igavikutunnetuseks. Meie pööraselt kiires elus on vaja hetki, kus tuleb hoog maha võtta selleks, et näha, kuhu on senise eluga jõutud ja kuhupoole ollakse teel. Silvestrovi muusika kuulamine pakub selleks suurepärase võimaluse.

Aleksander Knaifeli (1943) orkestriteos “Palve” kutsus sarnaselt Silvestrovi teostega esile üsna samasuguseid emotsioone, tundmusi. Väga efektne on Knaifeli teose lõpp, kus, alates kõrgetest keelpillidest (viiulid), hakkab muusika järk-järgult hääbuma, lõppedes kontrabasside vaikse kahinaga, mis on küll vaevu kuuldav, kuid selle eest selgelt tajutav, otsekui palvetaja huulte hääletut liikumist muusikaliselt jäljendav.

Kontserdi lõpetas Anton Bruckneri (1824 – 1896) Reekviem. Mainitud teos oli 24aastase helilooja esimene helitöö suurele koosseisule, mis valmis revolutsioonidest ja verevalamistest tulvil 1848. aastal ning kanti ette aasta hiljem. Muide, Brahms – Bruckneri kaasaegne –, saab seesuguse suurteosega (“Ein Deutsches Requiem” op. 45) hakkama Bruckneriga võrreldes 10 aastat hiljem ehk 34sena.

Kuigi Bruckneri hiljem kirjutatud sümfooniad on muusikasõpradele rohkem teada-tuntud kui tema Reekviem, on hästi läbi mõeldud ja teostatud ettekandel võimalus pakkuda kuulajale nauditavaid hetki ühe XIX sajandi olulisema sümfonisti seltsis. Teos on paras väljakutse ka muusikutele, kuna nii oopuse kooripartii kui ka orkestriseade on kohati küllalt nõudlikud ja pretensioonikad. Bruckneri muusika raskeloomulisust ja mängimatust heideti talle ette 1880ndate alguseni, kuni lõpuks harjuti talle iseloomuliku stiiliga.

Ettekandest kõneldes ei saa märkimata jätta muusikaliselt hästi kujundatud episoode meeskoori ja puupillide esituses ning soprani soolot Benedictus’es ühe siinkirjutaja jaoks anonüümseks jäänud tubli kooriartisti ettekandes. Kammerorkestri ja segakoori esitusega võis igati rahule jääda. Kogu teost ilmestav dünaamika ja nüansirohkus ja ka see sõnulseletamatu “miski” õnnestus vahetul viisil viia kuulajani.

Niisugune ta oli – hingedepäeva õhtu Tallinna toomkirikus A. D. 2005.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming