Homme avatakse Alatskivil Tubina muuseum

Alo Põldmäe

Homne päev on Eesti muusikakultuurile rõõmupäev, sest Tartumaal vastrenoveeritud ajaloolises Alatskivi lossis avatakse eesti muusika suurkuju helilooja Eduard Tubina (1905–1982) muuseum. See sünnib täpselt Tubina 106. sünnipäeval. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Cyrillus  Kreegi ja heliloojate Kappide muuseumi kõrval saab sellest viies meie muusikaklassikule pühendatud muuseum.         

Nii kogu eesti muusika kui Tubina mälestuse jäädvustamise seisukohast väga olulise kultuuriobjekti avamine esinduslikus lossis on sümboolne ja mitmetähenduslik: Tubin sündis avatava muuseumi läheduses praeguse Kallaste linna serval, võitles välja oma muusikaga maailmaareenile, töötas Rootsis Drottningholmi kuninglikus lossiteatris ja tema üheks hobiks oligi suurte lossimakettide valmistamine. Alatskivi valla ja kultuuriministeeriumi  koostöös valminud püsiekspositsiooni valmistas uuele muuseumile Eesti teatri- ja muusikamuuseum, kujundas OÜ Superellips ja IT-lahenduste autor on Ott Valk. Igapäevatööd hakkab korraldama Liivi Muuseum Naelaveres ning muuseumi giidiks-pedagoogiks on Heidi Laanemäe.       

Alatskivi lossi II korruse seitsmesse ruumi mahtuv ekspositsioon annab ülevaate Tubina elu- ja loometee etappidest, siin on hulk isiklikke  esemeid, dokumente ja muusikanäidiseid. Need pärinevad Tubina Türgis elavalt nooremalt pojalt Einolt ja vanema poja Reinu leselt Saimalt Rootsist ning teatri- ja muusikamuuseumilt. Muuseumi kammersaali uhkuseks on Tubinale Rootsis kuulunud inglise firma Challen kvaliteetne kabinet-tiibklaver, kuid väljas on teisigi muusikainstrumente, mis on Tubina elus olulist rolli mänginud: koolipõlve pikkoloflööt, viiul ja balalaika ning kontrabassikunstnik  Ludvig Juhtile kuulunud kontrabass. Lossi galeriisaalis on teinegi Tubina klaver, Peterburis toodetud Schröder, mis kuulus heliloojale 1930. aastail tema elu Tartu perioodil. Ekspositsioon toob esile eesti heliloojate nn Tartu koolkonna, kuhu Eduard Oja, Alfred Karindi, Olav Rootsi ja Karl Leichteri kõrval kuulus ka Eduard Tubin ja kelle koolitajaks oli eesti heliloomingu üks võtmekuju Heino Eller. Siin asub nn Elleri puu, mis toob graafiliselt  esile Elleri tähenduse eesti heliloojate koolitajana. Ühest ruumist teise liikuvaid külastajaid saadab Tubina muusika, kuid kuulata saab ka teiste Tartu koolkonna heliloojate teoste näidiseid. Tubin oli ka kõrgtasemel filmi- ja fotomees; nii saab muuseumis vaadata mitmeid tema dokumentaalfilme ja fotosid nii stendidel kui fotoalbumites.   

Olen muuseumi tekkelooga kursis olnud ja osaliselt ka seotud aastast 2005. Niisuguse muuseumi teokssaamine on meie rahvuskultuuri seisukohast oluline samm, mis tähtis ka rahvusvaheliselt. Alatskivi ümbruse looduslik ja kultuuriline taust ning kogu Alatskivi lossi esinduslik interjöör on kindlasti soodustajaks, et siin saaksid tulevikus teoks kaalukad muusikasündmused. Tubina muuseumi pidulikul avatseremoonial homme kell 14 osalevad muuseumi valmimisele  kaasa aidanud inimesed, rahvusvahelise Tubina ühingu liikmed, Eino Tubin perega ja Saima Tubin. Tubina loomingut esitavad pianist Tanel Joamets, viiuldaja Lasse Joamets, Tartu Keelpillikvartett, laulja René Soom ja Tartu ülikooli kammerkoor. 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming