Homo contrabassiensis?e läbimurre

Vahur Luhtsalu

Taavo Remmeli (kontrabass) kontsert ?Mõtted? Kanuti Gildi saalis 30. IX. Paljud inimesed kipuvad ehk arvama, et kõige igavam muusikainstrument maailmas on kontrabass. Põhiliselt saatepillina kasutuses olevana, usaldatakse sellele instrumendile meloodiaveeretamist haruharva, põhjusena pilli madal tämber ja kohati halvasti tajutav intonatsioon. Ja lõpuks ? kui kontrabass soleerima hakkaks, kes siis talle saadet mängiks, kuna muusika rusikareegli kohaselt mängib saatepill madalamas registris kui solist. (Juba tunnen, kuidas kontrabassimängijad minu jutu peale vaikselt ohkavad...)Aga asjad muutuvad, kui lavale astub kontrabass ja tema peremees üksi, ?alasti?, ilma üheltki teiselt instrumendilt laenatud kehakatteta.30. IX Kanuti Gildi hoonesse astudes ei uskunud ma oma silmi. Ukse juures vonkles piletisoovijate saba ning ka sisse minnes polnud istekohtadeni tungleva rahvasumma tõttu kerge teed leida. Olin sattunud kontrabassist Taavo Remmeli soolokontserdile ?Mõtted?. Omamata kuigi palju taustainfot kontserdi kohta, oli minu jaoks mõistetamatu, millest selline metsik huvi. Üsna pea sai aga kõik selgeks.Eesti publik tunneb Remmelit muusikuna, kes on kaastegev erinevates jazz­koosseisudes. Ansamblid Hüüd ja Hääl, Saxappeal, Lembit Saarsalu Kvartett on ehk vaid murdosa neist ansamblitest, kus kontrabassist on kaasa löönud. Ja nüüd siis üksi.Kontserti iseloomustades võiks sellele nimeks panna kontsert-performance, kus vaheldusid naturaalne kontrabass ja keeruka elektroonilise aparatuuriga varustatud instrument, mis lõi eeldused mitmehäälsuse rakendamiseks ettekandes.Suurim avastus allakirjutanu jaoks oli kindlasti see, milliseid võimalusi annab interpreedile muusikategemiseks kohapeal salvestatud muusika kasutamine põhjana, mille peale on võimalik luua meloodiaid. Enamasti jazzmuusikas levinud tehnikat oleks põnev rakendada ka klassikalise muusika esitamiseks. Arvan, et näiteks keskaegsed kaanonid võiksid mahedakõlalise kontrabassi esituses kõlada päris huvitavalt.Kontserdile lisasid toonust oskuslikult valitud valgustus ja taustana interpreedi selja taga jooksnud film, kujutades protsessi, kus inimkäsi voolib pottsepa kedral savianumat. Selles filmis ei saanudki savianum valmis, rõhutades ettekande ajatuse dimensiooni ja hetkelise inspiratsiooni tähtsust loomeprotsessis, mis on vahest kõige olulisem tahk jazzi puhul.Usun, et kontserdil kõlanu veaks kindlasti meie kuulsa kaasmaalase, kontrabassikorüfee Ludvig Juhti suu heatahtlikule muigele. Tollal poleks tal ilmselt pähegi tulnud, et kontrabassi on võimalik kõlama panna ka bumerangi keelte peal edasi-tagasi liigutades ning muid ebatraditsioonilisi mängutehnikaid kasutades.Taavo Remmeli kontsert, mis allakirjutanu arvates tõi kahtlemata uusi tuuli meie muusikaellu, on väärt seda, et ettekantud materjal CD-le salvestada. Kõnealune kontsert tõestas, et ka kontrabass on pill, mis väärib sooloinstrumendina suuremat rakendust. Taavo Remmel on selle kontserdiga otsa lahti teinud ja olen päris kindel, et see ei jää tema viimaseks sooloprojektiks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming