Interpreetide ootel

IA REMMEL

Eesti interpreetide liidu hooaja avakontsert 9. IX Mustpeade majas, esines pianist Johan Randvere.

Juhan Randvere on aval ja lahtine muusikuisiksus, kes haarab kuulajad  kergesti oma maailma.

Juhan Randvere on aval ja lahtine muusikuisiksus, kes haarab kuulajad kergesti oma maailma.

Erakogu

September eelseisva uue kontserdihooajaga kutsub minus alati esile suure ootusärevuse. Sel aastal veel eriti, põhjuseks suvel põhjalikult jälgitud Tšaikovski-nimeline konkurss, kus sai kuulata nii palju põnevaid ja inspireerivaid muusikuisiksusi. See siiani maailma esikonkursi positsioonis ettevõtmine tõi esile nii mitmeidki tendentse ja nähtusi tänapäeva esituskunstis, mis võib nagu teisedki kunstid oma rohketes ilmingutes jõuda nii mõnigi kord ummikusse: seni viljakast suunast saab enesekordamine ja see tundub kui tühjaks ammutatud.

Eks ole ju ikka ja jälle kontserdil või plaati kuulates vähemalt mõttes küsitud, et mida uudset ja avastuslikku oli nüüd selles 298 356. korda esitatud Chopini ballaadis või 1 290 789. korda mängitud Beethoveni klaverisonaadis. Ilmselt peavad esituskunstis aeg-ajalt esile kerkima revolutsionäärid, pöörased, akadeemilist heaks kiidetud traditsiooni eiravad interpreedid, kes muusikakunsti hiiglaslikes voogudes vastuvoolu ujuvad. Tundub, et seekord avastati Tšaikovski konkursil üks selline, kes näitas juba pikka aega vääramatuks dogmaks peetud põhimõtete ebavajalikkust. See oli konkursil lõpuks neljanda preemia pälvinud prantsuse pianist Lucas Debargue, kes kutsus Moskva publiku hulgas esile peaaegu samasuguse vaimustuse nagu omal ajal legendaarne ameeriklane Van Cliburn.

Debargue alustas õpinguid 11aastaselt, mõne aasta pärast katkestas, õppis kolm aastat ülikoolis kirjandust, mängis baarides jazzi, bändis bass­kitarri, naasis klaveri juurde kuus aastat tagasi ja on neli viimast aastat professionaalselt õppinud Moskva konservatooriumi kooliga väga hea pedagoogi juures. Seega – suurele klassikalavale on võimalik jõuda ka muusikakoolide-konservatooriumide süsteemi õpet katkestades, vahele jättes või väljaspool seda. Publikut on võimalik vaimustada vähe tuntud või unustusse vajunud heliloojate teostega, nagu tema konkursi hitiks kujunenud Nikolai Medtneri I sonaat. Ja – loendamatu arv kordi esitatud teoseid on võimalik värskelt esitada. Lõpuks kas või seegi kuluaarides liikuv tõdemus, et „ega konkursil naljalt edasisi kontserdipakkumisi ei pruugi tulla ega ka mõnda suuremasse agentuuri saada“. Debargue on oma sugugi mitte võidumaigulisele neljandale kohale vaatamata saanud nüüdseks juba mägede viisi kontserdipakkumisi, kutseid kaalukaimatelt plaadifirmadelt ja agentuuridelt.

Nüüd meie enda interpreetide juurde. Juba paar nädalat silma hakanud plakatitega ahvatlenud pianist Johan Randvere klaveriõhtu 9. septembril Mustpeade majas oli interpreetide liidule tore ja hoogne algus. Randvere on aval ja lahtine muusikuisiksus, kes haarab kuulajad kergesti oma maailma. Võis jälle veenduda, kui oluline on interpreedile sobiv kava. Seekord jõudsid kuulajani Tõnu Kõrvitsa 2014. aastal loodud tsükkel „Kolm pala“ oma meditatiivsete kõlamaailmadega, Tüüri tuntud klaverisonaadi minimalistlik põhjamaine karmus ja rütmimustrite sugestiivsus, 1920. aastate kontsertpianisti-helilooja Graingeri seade „Armastuse duetist“ Richard Straussi „Roosikavalerist“, selle romantiline ilu ja ahastus, ning saksa uusklassiku Paul Hindemithi III sonaadi rütmienergia ja liinide puhtus.

Iga kontserdi järel kuuleb ka kommentaare, et „oleks veel oodanud seda ja seda“ või et „seda tal veel pole“. Mõtlesin, kas midagi sellist siia kirja panna või pigem mitte. Aga siiski. Meil, kuulajatel, on kõigil oma subjektiivsed muljed. Esiteks muidugi võtan kontserdil alati tänulikult, uudishimulikult ja huviga vastu selle, mis interpreedil on pakkuda. Randverel näiteks on seda väga palju: massist eristuv julgus ja artistlikkus esituses, hea ja vahetu suhtlemine publikuga, selged ja hästi jälgitavad kujundid, põnevust pakkuvad ja kaasahaaravad karakterid, haare ja suur joon. Randvere hoog ja suur joon on väga toredad, aga seal peitub ka mu üksainus „võiks veel olla“. Selliste suurte plaanide ja karakteritaju juures võiks äkki minna pisut detailsemakski, süveneda mikromaailma. Ma arvan, et see ainult lisaks võlu ja mõju.

Ma ei tea, kas kavast tingituna, kuid kontserdi pikkus – üks tund ilma vaheajata – mõjus kuidagi väga hästi. Muusik saab end selle ajaga piisavalt portreteerida, kuulda saab just parajat hulka põnevaid teoseid, kuulaja ei väsi ega tüdi, ta vaim on parajalt ergas. Kontserdi lõpul aga ootas veel üllatus. Teadustades, et nüüd peetakse meeles tänavust juubilari Eduard Tubinat, hakkas Randvere mängima, publikust kuuldus laulu ning klaveri juurde kogunes segakoor Huik, esitades lõpetuseks-lisapalaks Tubina „Laulu lumest“.

Oma interpreedivaimustuses vaatasin ka, mis lähikuudel edasi tulemas, mida tahaksin kuulata. Kõigepealt meie ühe parema viiuldaja Arvo Leiburi keelpillikvintett: nad mängivad selles küllaltki harva kokku tulevas koosseisus Mozartit, Brahmsi ja Marianna Liigi uudisteost. Tahaksin lõpuks jõuda ka juba mitmeid kordi koos esinenud meie ühe suurema rahvusvahelise karjääriga laulja Mati Turi ja Martti Raide kontserdile. Siis vaskpillikvintett, tuleb välja, et tuliuus koosseis, kus mängivad noored ERSOst ja Estonia orkestrist: Indrek Vau ja István Baráth (trompet), Pan Ye (metsasarv), Andres Kontus (tromboon) ja Madis Vilgats (tuuba). Veel esineb alati üllatav harfi-kandle duo Una Corda põnevate eesti heliloojate spetsiaalselt sellele koosseisule kirjutatud teostega. Väga tahan kuulata ka mitmete lauljate ülesastumisi: Iris Oja koos organist Ulla Kriguliga ja Atlan Karpi Ralf Taaliga, Maria Valdmaad koos järjest säravamalt esile tõusva vanamuusikaansambliga Floridante, Arete Teemetsa Ines Maidrega. No ja siis veel Rein Rannapit keelpillikvartetiga Prezioso, Heiki Mätlikku ülipõneva helilooja-müstiku Heinrich Ignaz Biberi loominguga ning lõpuks ometi ka flöödiansamblit Cantores Vagantes, kelle kontserdile ma pole siiani saanud aega minna.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht