IX rahvusvaheline koorifestival ?Tallinn 2005? 20. ? 24. IV

Ivalo Randalu

Tänavune festival pakkus konkursi kõrval kaht osavõtvate kooride kava, kogu üritust aga raamisid Läti kuulsa segakoori Latvija esinemised: üks sisaldas kõrgromantismi meistrite a cappella töid Olari Eltsi, teine oli Luciano Berio ?Coro? esiettekanne Eestis koos ERSOga Tõnu Kaljuste juhatusel, kes ka festivali kunstiline juht. See ei olnud amatöörluse ja professionalismi vastandamine, vaid kõige sobilikum kõrvutamine, omal tasandil nii küsitavusi kui vaimustavat võis kohata mõlemal pool. Lätlaste a cappella kaval pikemalt peatumata nendime, et nende kunst ja vokaalsed võimed vapustasid. Kuigi Richard Straussi ?Hümn? op. 34 nr 1 mõjus avaloona autoritekstiliselt igavalt ja kuivavõitu, oli tehniliste võimete demonstratsiooniga nael seina löödud. Järgnesid erinevas emotsionaalses skaalas Schönbergi kolm rahvalauluseadet, Tobiase ?Keefas?, Mahleri imeilusad ?Die zwei blauen Augen? ja ?Ich bin der Welt abhanden gekommen? ning tõelise pommina Richard Straussi ?Saksa motett? op. 62, mis ühtaegu kaunis, võimas, komplitseeritud, dünaamiliselt ja diapasoonilt üüratu laiusega, paiguti tonaalsuse piirimailt väljuv, kontrapunktiline pähkel ja mis veel kõik ? nii et lugu vaid väga tugevad koorid väga harva tihkavad ette võtta. Eltsiga laulis Latvija end lõplikult Eestimaa kontserdielu annaalidesse.

Tõnu Kaljuste juhatatud Berio ?Coro? neljakümnele lauljale ja neljakümnele instrumendile puhul mainime ära, et autori enda partituuri kohaselt istusid kõik need nelikümmend lauljat ja instrumentalisti paariti, ja veel seda, et paljudele harjumatud kõlaväljad imesid ligi tunnise loo vältel kuulajad sedavõrd endasse, et aplaus kujunes festivali kestvaimaks.

Nüüd siis peamisest, konkursist. Osavõtjaid oli 30 kaheksast riigist: 20 koori Eestist ja 10 mujalt (Läti, Itaalia, Soome, Austria, Norra, Horvaatia, Prantsusmaa), kokku ligi tuhat hinge. Suurimaks eripäraks oli, et ei võisteldud mitte kooriliikide kaupa, vaid kõik võisid osaleda kolme eri ajastu muusika vallas pluss laulda edu korral grand prix?le. 1. kategooria ? renessanss ja barokk, 2. ? XIX sajandi romantism ning 3. ? nüüdismuusika ja kui juba selles, siis pidi vähemalt üks laul olema kodumaine. Samas üldist kohustuslikku pala ei olnud.

Reglemendi järgi hinnati 100 palli süsteemis, kusjuures esikoha pretendent pidi koguma vähemalt 90, teine 80 ja kolmas 70 punkti, grand prix?le tuli esitada omaette programm, kuid võistlema pääsesid ainult need, kes mingis kategoorias olid jõudnud 90 punktini või üle selle ? kes rohkem, sellele ka kõrgem koht. Maagilise piiri ületas viis koori: Coro Polifonico di Ruda (Itaalia), Hämäläis-Osakunnan Laulajat ehk HOL (Soome), kammerkoor Hiljaa Ensemble (Soome), ETV lastekoor ja kammerkoor Voces Musicales (Eesti). Tunnustuspreemiad jagati kammerkoorile Blagovest (Läti), Revalia Kammermeeskoorile, ENLS üle-eestilisele neidudekoorile Leelo ja Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoorile. Seega pälvisid au ka juhid, vastavalt siis Alexander Brandavs, Hirvo Surva, Raul Talmar ja Maarja Soone. Eritunnustuspreemia eesti dirigendile omandas Heli Jürgenson töö eest Estonia Seltsi Segakooriga.

Repertuaarist statistiliselt niipalju, et ühtekokku valmistasid koorid ette 245 laulu, neist kanti ette 150 (laulmata jäi 95 neilt, kes grand prix? vooru ei pääsenud). 1. kategoorias esines 13 koori 39 numbriga, 2. 13/35 ja 3. 22/61. Grand prix? võistlusel kuuldi 19 lugu. Eesti heliloojad olid esindatud üheteistkümnekesi (enim lauldi Tormist), ülesantud 40 laulust kõlas 17 (4 rajatagustelt kooridelt, 23 ei jõudnud grand prix?le, neist kaks väliskooridelt).

Nüüd kõige tähtsamast. ?ürii koosseisus Venno Laul (esimees), Stephen Layton (Suurbritannia), Seppo Murto (Soome), Māris Sirmajs (Läti) ja Gustaf Sjökvist (Rootsi) reastas koorid järgnevalt.

1. kategoorias (renessanss ja barokk): I koht ja 20 000 Eesti krooni Hiljaa Ensemble (Soome, juhendaja Titta Lampela); II ja 15 000 krooni Voces Musicales (Risto Joost) ning III ja 10 000 krooni Tallinna Ülikooli Kammerkoor (Aivar Le?t?inski).

2. kategoorias (XIX sajandi romantism): I Coro Polifonico di Ruda (Fabiana Noro), II Estonia Seltsi Segakoor (Heli Jürgenson) ning III HOL (Esko Kallio).

3. kategoorias (kaasaegne muusika): I ETV lastekoor (Lii Leitmaa), II Voces Musicales ning III HOL, kes sai ka eesti laulu (Kreegi ?Talvine õhtu?) parima esituse eest auhinnaks Tormise ?Läti burdoonlaulud?.

Ning lõpuks grand prix ? selle võitis Voces Musicales!

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming