Jaan Reinaste 5. X 1934 – 14. III 2018

Meie hulgast on lahkunud erakordne muusik, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tšellorühma kauaaegne kontsertmeister Jaan Reinaste.

Jaan Reinaste lõpetas tšello erialal Tallinna muusikakooli ja Tallinna riikliku konservatooriumi August Karjuse klassis. Ligi 40 aastat (1957–1995) oli ta seotud ERSOga, sellest 15 aastat tšellorühma kontsertmeistrina. ERSOs asus ta tööle kohe pärast konservatooriumi lõpetamist, kõige nooremana endast põlvkonna jagu vanemate rühmakaaslaste kõrval. Aastakümnetega sai temast oma rühma hing ja südametunnistus, tema kaasaaitamisel täiendati ka ERSO instrumentaariumi.

Jaan Reinaste on öelnud: „ERSOga on ju olnud väga ilusaid momente elus, väga toredaid kontserte ja häid dirigente selle pika aja jooksul. [—] Kohe meenuvad uhked kontserdid Leningradis ja Moskvas, Saksamaal ja Rootsis. [—] Kõige suuremaid elamusi on andnud need kontserdid, mida juhatas Neeme Järvi või Peeter Lilje ja Arvo Volmer“ (Sirp 15. XII 2011).

Orkestritööst enam pidas ta aga soolokontsertidest. Tema ansamblipartnerid olid Evi Ross, Elsa Avesson ja Ivo Sillamaa, pikem koostöö sidus teda Bruno Lukiga, kellega anti kontserte üle kogu Nõukogude Liidu. Kolleegide hinnangul on ta siiani kõrgeima lennukaarega eesti tšellist, teda teadis ja hindas kogu NSVLi tšellistide ringkond. 1976. aastal pälvis ta ENSV teenelise kunstniku aunimetuse.

Jaan Reinastet meenutatakse kui imetlusväärselt kollegiaalset ja tugeva tsunftitundega härrasmeest, värvikat ja kohati vastuolulist inimest, kes oskas olukordadest teha õige järelduse. Tema kriitilised märkused olid ikka tõesed, seda hinnatavam oli tema tunnustus. Jaan Reinastel olid kindlad kriteeriumid, millele pidid vastama tšellistid, keda ta aktsepteeris tippmuusikuna. Enne lõplikku hinnangut ütles ta alati: „Aga näis, kuidas ta saab hakkama Schuberti sonaadi või Schumanni kontserdiga.“ Ta juhatas paljud noored käekõrval suurde muusikasse. Enda suhtes oli ta sageli ülikriitiline ning jäi oma professionaalseid väärtusi tundes ja teades alati tagasihoidlikuks. Oma päevikutes on ta arvet pidanud, et elu jooksul mängis ta 15 tšelloga.

Ka viimastel kuudel olid ta mõtted ikka muusikas ning oma rasket haigust nimetas ta vaid paari sõnaga. „Aitäh, Jaan, tšellistide ebajumalaks jääd Sa igaveseks,“ kõlab kolleegide ühine tänu ja lugupidamine.

Avaldame kaastunnet lesele, tütardele ja lastelastele.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht