Jukebox – kuuekümnendad – Paul Anka

Vello Salumets

  Hea laul jääb heaks lauluks, olenemata interpreteeringust. 

   Paul Anka

 

2005. aastal jäädvustati Ottawa Kuulsuste alleele tähekujuline märk. “Ma ei tea, kas see tähendab vanaksjäämist või pean hakkama mõtlema juba surmale?” Selle muigama paneva lause on öelnud laulja, lauluautor, kunagine teismeliste iidol, muusikaärimees ja tänaseks juba viis aastakümmet maailma show-bisnise tipus püsinud Paul Anka. Kui tema aktivasse lisada veel 125 LP-albumit, 45-miljoniline plaadimüük, nii enda kui teiste tarbeks kirjutatud üle 300 laulu, mille seas hulgaliselt Billboardi Top 20 hulka jõudnud teost ja üle 900 salvestise viies keeles, on selge, et tegemist on superstaariga, kelle kohta ütlevad kõik rock’i-annaalid: “One of the biggest!”

Paul Anka on sündinud 1941. aastal Kanadas Ottawas, Liibanonist pärit immigrantidest restoraniomanike peres. Ta oli juba lapsena musikaalsust üles näidanuna osalenud kümneseks saamisel mitmel amatöörlauljate võistlusel. Kui poiss oli 13, pakkus USAs elav onu talle koolivaheajaks suvetööd Los Angeleses. Seal komponeeris noor muusik oma esimese laulu “Blau Wildebeeste Fontaine”. Kui lugu noodipaberil, tormas Paul kohalikku väikefirmasse Modern Records ja tabas kohe kümnesse, sest kahe nädala pärast tuli Ankal oma esikteost lõõritada juba stuudiomakkide ees. Plaadimüük aga osutus kahjuks nigelaks ja suve lõpus naasis Paul Anka Kanadasse.

Mõni aeg hiljem võitis ta koolist saadud preemiareisi New Yorki. Tal oli kaasas kassetile salvestatud demona neli omaloomingulist pala. Üks neist kandis pealkirja “Diana”, mille ajendiks oli olnud armastusavaldus ta õe ja venna lapsehoidjale, Paulist kolm aastat vanemale naabripreilile Diana Ayoubile. Noormees käis küll oma õilsatest tunnetest neiule teatamas, kuid pärast äraütlevat vastust otsustas 15aastane Paul panna oma traumaatilise kogemuse sõnadesse ja helidesse.

New Yorgis jalutas Paul Anka, demokassett taskus, sisse esimesest teele juhtunud plaadifirma uksest. Momendil kohal viibinud ja aega surnuks löönud ABC-Paramounti produtsent Don Costa sattus nooruki laule kuulates nii vaimustusse, et palus telefonitsi Pauli vanemaid (kuna poisi vanus seda veel ei võimaldanud) otsekohe New Yorki sõita, et allkirjastada plaadistusleping.

Paul Anka esiksingel “Diana” oli menukas algusest peale. 1957. aastal tõusis see nädalaks Billboardi tippu, kuid sai veelgi tormilisema vastuvõtu osaliseks Euroopas. “Diana” ilutses Briti tabeli magusaimal kohal koguni üheksa nädalat. Seesuguseid menuplaate võib läbi aegade vaid ühe käe sõrmedel kokku lugeda. “Diana” kuulub kaubanduslikus mõttes kindlasti samasse kategooriasse, kus asub ka rock’i superhitt “Rock Around The Clock”.

Kuigi mitmed rock’i-ajaloolased on öelnud, et “Diana” plaadimüügi koguarvu on sama raske kindlaks määrata kui glam rock’i esindaja Gary Glitteri vanust, pakub Joseph Murrelsi raamat “Million Selling Records” selleks 20 miljonit. Samas raamatus on ka väide, et läbi aegade on 22 riigis tehtud “Dianast” 320 kaverit. Ilmselt on tänaseks need arvud veelgi suuremad.

“Diana” aga ei jäänud Paul Anka ainsaks pärliks. Sellesse hitiketti lisandusid robinal üsna lühikese ajaga veel sellised laulud nagu “I Love You Baby”, “You Are My Destiny”, “Lonely Boy”, “Put Your Hand On My Shoulder”, “Puppy Love” ja “My Home Town”.

1960ndate algul hakkas Paul Anka sära veidi tuhmuma. Suurte hittide aeg oli tema jaoks ilmselt selleks korraks möödas. Üheks põhjuseks võis olla musimagusate nägude ja lakutud imidžiga teen-idol’ite hiilgeaja lõpp. Seda muret tekitavat olukorda mõistis ka 1963. aastal Paul Ankaga miljoni dollari peale lepingu sõlminud RCA Victor. Ei aidanud isegi plaadifirma katse müüa Anka vanade hittide töötlusi – need tootsid tegijatele vaid taskuraha. Uued tõlgendused olid originaalidega võrreldes lahjad ja üsna koomilisena mõjus uuele albumiümbrisele pressitud reklaamlause: “All newly recorded!”

Kuid ehk veelgi suuremaks põhjuseks oli Beatlesi-nimeline ansambel. Ühtäkki hakkasid kõik lauljad moodustama bände, kasvatama pikki juukseid ja laulma briti aktsendiga. Seda on tunnistanud ka Paul Anka: “Nägin biitleid esmakordselt 1964. aastal Pariisi Olympia teatri laval. Ostsin ja kuulasin ka nende plaate, kuid poleks iial uskunud, et need kutid hakkavad tabeleid vallutama. Aga nad tulid ja pühkisid meid kõiki minema.”

Kui RCA Victoril polnud Paul Ankaga erilist õnne, siis selle üle ei saanud kurta 70ndate algul Paul Ankaga lepingu sõlminud United Artists. Ehk tuli ka neile üllatusena, et nende stuudios valmis uus esikohahitt “You’re Having My Baby”. See üllitis tõusis 1974. aastal nii Billboardi kui paljude Euroopa riikide edetabelite tippu ja Paul Anka võis pärast 15 aastat riputada oma seinale uue kuldplaadi.

Kuid Paul Anka ei istunud neil hitivaestel aegadel mitte peidus, nagu võiks oletada tabeliseisudest, vaid noppis õisi oma heliloominguga, mida esitasid teised artistid. Esimeseks pääsukeseks oli olnud juba 1959. aastal Buddy Hollyle kirjutatud “It Doesn’t Matter Anymore”, mis jõudis Briti tabeli tippu. Tom Jones aga viis 1971. aastal Billboardi teisele kohale “She’s A Lady”. Aasta hiljem ilutses samal kohal Donny Osmondi lõõritatud “Puppy Love”.

Selleks “kõige kõigeks” on aga siiani jäänud Frank Sinatrale kirjutatud “My Way”, mis tegelikult polegi päris Paul Anka lugu. Nimelt kuulis ta 1968. aastal Pariisis olles raadiost laulu “Comme d’habitude”, mille esitaja Claude François oli kirjutanud koostöös Jacques Revaux’ ja Gillis Thibault’ga. Mõni aeg hiljem luuletas Anka oma New Yorgi korteris praktiliselt ühe ööga laulule täiesti uue ingliskeelse teksti, ostis prantslastelt ära autoriõigused ja pakkus loo salvestuseks välja oma heale tuttavale Frank Sinatrale. Too oli laulu kuuldes sedavõrd vaimustuses, et tormas stuudiosse ja kulus vaid kaks ülesvõtet, et jäädvustada “My Way”. “Kui mulle mängiti telefonitorusse ette salvestuse tulemus, hakkasin ma nutma. See oli pöördepunkt mu karjääris,” on Anka hiljem kommenteerinud.

1969. aastal jõudis “My Way” paljude riikide edetabelite etteotsa. Inglismaal püstitas see singel omamoodi rekordi, ilutsedes Briti tabelis kokku 122 nädalat! Maailmas on “My Way’st” tehtud üle 200 kaveri, millest edukamad on olnud Elvis Presley, Tom Jonesi, Nina Simone, Brook Bentoni, Sid Viciousi, Nina Hageni ja Robbie Williamsi variant.

Kuid suuri numbreid sisaldab ka Paul Anka enda karjäär – tegu on arvudega, mis on paljudele muusikutele jäänud vaid unistuseks. Samas peab ühinema raamatu “500 Number One Hits” toimetaja imestustega: “Lisaks kõigele on Paul Anka juba 1963. aastast õnnelikus abielus kauni ja rikka Liibanonist pärit modelli Marie Anne Alison de Zoghebiga. Seepärast on eriti hämmastav, et see superstaar üritab teenida veel lisaraha, reklaamides Jaapani viskit!”

Paljude poolt jumaldatud Paul Anka jätkab siiani oma hiilgavat karjääri. Oma elukreedo on ta kokku võtnud sõnadega: “Ma ei esine raha pärast, ma lihtsalt ei oska elada ilma tööta. See on asi, mis mul veres. Kui algul tuldi mind kuulama mingi hiti pärast, siis nüüd publik teab, et nad tulevad vaatama etendust, mida keegi teine ei paku.”

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming