jukebox – viiekümnendad – chuck berry

Vello Salumets

Kui rock’n’roll peaks saama uue nime, siis oleks see Chuck Berry.John Lennon  

Chuck Berry tähtsust rock’n’roll’ile on raske üle hinnata. Ta oli kaasaegse popmuusika suurim looja ja mõjutaja, silla ehitaja bluusi, rütmibluusi ja rock’n’roll’i vahele, olles mustanahalisena ka valgete suur lemmik. Ta ei laulnud enam puuvillapõldudest, orjadest, jumalast ja saatanlikest naistest, vaid autodest, krediitkaubast, koolist, tüdrukutest ja Ameerikast. Tema stiili ei kuulunud üksnes bluus vaid ka nooruses kuuldud valgete kantri. Tegelikult oli ta Elvis Presley mustanahaline koopia. Rock’i-kriitikute arvates seisneski Berry peamine tähtsus selles, et ta ei sidunud muusikat mitte rassi, vaid põlvkonnaga.

Charles Edward Anderson Berry sündis St. Louisis 18. oktoobril 1926. aastal. Tema tüüned noorukiaastad ei kestnud aga kaua, sest peagi pisteti ta pisivarguse eest kolmeks aastaks kolooniasse. Pärast koju naasmist sai ta töökoha juuksuriäris, vaba aja aga kulutas oma lemmikalale – muusikale. Berry muusikutee algas 1940. aastatel, kui kohaliku rütmibluusi alusepanija Joe Sherman kinkis Chuckile kitarri. Peagi moodustas noormees trio, millega hakati esinema kohalikes väikeklubides. 1955. aastaks oli Berry bänd saavutanud mustade seas nii suure populaarsuse, et seda peeti linna parimaks. Teenitud raha eest sõitis Chuck Chicagosse, kaasas kaustatäis omakirjutatud laule.

Ühel päeval külastas ta bluusi suurkuju Muddy Watersi kontserti. Berry palus Muddylt luba mängida kitarril mõned lood koos Watersi bändiga. Vastus oli jaatav. Bändi juht sattus hämmeldusse noore kitarristi täiesti tundmatust mängutehnikast. Mulje oli nii vägev, et Waters otsustas selle andeka pillimehe koos demolintidega ja omapoolse soovitusega saata Chess Recordsi omaniku jutule, taibates, et Chuck Berryl on tulevikku. Firma valis Berry esimese singli jaoks pala “Maybellene”. Koopia valminud plaadist saadeti reklaami eesmärgil kuulsale raadiodiskorile Alan Freedile. Singel ise ilmus müügile 1955. aasta juulis ja juba kuu aega hiljem ilutses Billboard TOP 5 hulgas. Rock’n’roll’i ajalugu oli sündinud.

Alan Freed on hiljem öelnud, et see on kõige populaarsem plaat, mida ta iial oma kuulajaile on mänginud. Ehk just tänu Freedile läks Chuck Berry muusika üllatavalt hästi peale valgetele noortele. Plaadifirma boss oli rahul – ja miks ta ei oleks pidanud olema. Oli ju Chuck Berry esimene mustanahaline bluusimees, kes meeldis valgetele. 1955. aasta sügisel esines Berry koos teiste solistidega esmakordselt Paramount Theatre’is Alan Freedi show’s “Back To School”. Noored kuulajad olid hämmeldunud ja samas vaimustuses, nähes mustanahalist, juuspeente vuntside, hoolikalt viimistletud lokksoengu, draperii-pintsaku ja ülikitsaste pükste, kubeme kohal kõlkuva kitarriga, mis vahepeal mängija kehast vasemale ja paremale lendas, ning kõige tipuks muidugi hilisemaks firmamärgiks kujunenud poolkükkasendis pardi kombel mööda lava paterdavat Berryt.

1956. aastal ilmus Chuck Berry singel “Roll Over Beethoven”. See tõusis kohe Billboard R&B tabeli tippu, võludes mitte ainult miljoneid ameerika noori, vaid ka nende eakaaslasi kogu maailmas. Tänu “Roll Over Beethovenile” said noored nüüd midagi, mida nad olid ammu oodanud. Sellest palast sai nende ühine võitluslipp, manifest ja sõjahüüd, mis tähendas otsest käsku raadiojaamadele oma kavadest välja visata klassikaline muusika ning asendada see rock’n’roll’iga. Nüüd oli noortel laul, mis räägib sellest, et teismeline olla on OK, et noortel on nüüd olemas oma muusika ja mitte keegi ei saa neile enam dikteerida, mis muusika on hea, mis halb.

Chuck Berry plaadistas järgneva nelja aastaga terve rea rock’n’roll’i klassikaks saanud palasid, millest teised heliloojad ja lauljad ainult unistada võisid. “Too Much Monkey Business”, “Thirty Days”, “Carol”, “No Money Down”, “Rock And Roll Music”, “Oh Baby Doll”, “Sweet Little Sixteen” ja “Johnny B. Goode” – loetelu missugune!

1957. aastal ilmus Chuck Berry singel “Schoolday”, mis äratas koolipinkidest kogu noorsoo. Laulu sisu on lihtne: Berry räägib lühikeste, katkendlike lausetega koolitöö vaevadest, punkteerides iga rida automaadivalanguga, kasutades relvana kitarri. Koolitöö muutub Berry laulus ängistavaks, lämmatavaks ja orjalikuks. Õpetaja on vastik, õpilasel pole kohta koolikohvikus, kaaslased tüütavad teda ja ta unistab sellest, et kell saaks kolm ja ta pääseks koolist, et tormata plaadiautomaadi juurde, visata sinna münt ja tantsida rock’n’roll’i sellega, kes meeldib.

Teadagi mässasid paljud õpilased koolikorralduse vastu. Pakkus ju kool töölisnoortele võõraid väärtusi, kasutas võõrast keelt ja surus õpilaste saba jalge vahele. Nii koolis kui pedagoogides nähti võõrast võimu. Kool tundus paljudele noortele vaid tööelu eelproovina ja selle eest ei saanud isegi palka!

“Löö raamat kinni, hüppa pingist püsti, jookse koridori ja sealt tänavale! Elagu rock’n’roll, mis juhib välja kiviajast! Elagu rock’n’roll, sest sellega on mu ihu ja hing!”. Nii kõlas Chuck Berry kuldne nõuanne. Paremat teksti rock’n’roll’i ülistamiseks annab välja mõelda!

Viiekümnendate lõpp tundus olevat Chuck Berry ajastu, ta näitas noortele nii laulja, lavaartisti, helilooja kui värsisepana, et muusika võib olla täielikult oma. Ta oli isiksus, kelle kõrval isegi Elvis Presley näis vaid lihtsa laulusolistina. Ta polnud uue ajastu mees mitte ainult teemade poolest, vaid ka stiililt. Tema meloodiad ja laulutekstid polnud bluusile iseloomulik südantlõhestav hala, vaid ta nautis ka teravusi. Chuck Berry tekstid kätkesid endas rock’n’roll’ile tüüpilisi kalambuure, tänavaslängi ja pisinilbusi. Iroonia oli tema lauludes vürtsikas maitseaine. Ta ülistas avalikult Ameerika ilu ja suurust, samas poetades esitusse oma rassile tüüpilist sarkasmi ja ninakust. Kes muu see Berry ikka oli kui motoriseeritud bluusiartist.

Oma heliloominguga võrdväärselt meisterlik oli Chuck Berry ka laulja ja kitarristina. Tema nasaalselt läbilõikav hääl on olnud eeskujuks paljudele artistidele. Veelgi tugevama jälje jättis aga Berry kitarrimäng: see oli markeeriv, korrutav, kokutav ja pealetükkiv nii salmide vahel kui lõpus. Tema kitarri-sound oli kirgas ja karge kui kivine mägioja. Chuck Berry kuulsad kitarririfid laulude sissejuhatustes pole niisama helide jada, vaid sinna on kinnistunud mõtted rock’n’roll’ist, edust ja sangarlusest. Need on kui omaette jutustused või aforismid.

Viiekümnendate lõpus liikus Chuck Berry kindlalt oma sõiduvees. Kuigi ta oli üks vähestest neegerartistidest, kes oli enda ümber kogunud tohutu hulga valget kuulajaskonda ja kelle populaarsus aina kasvas, sai temast USA muusikat valitseva kliki silmis persona non grata. Üheks põhjuseks ilmselt Berry muusikalised manifestatsioonid, mis õhutasid noori mässule nii kooli kui valitseva korra vastu, teiseks aga tõsiasi, et mees oli mustanahalise kohta liiga rikas ja edukas. Tuli leida Berry isoleerimiseks põhjus ja see ka leiti – fabritseeritud kohus süüdistas teda moraalikoodeksi vastu eksimises ja määras talle kaheaastase vabadusekaotuse.

Kaks vangis veedetud aastat mõjusid halvasti nii Chuck Berry muusikukarjäärile kui isiklikule elule. Kui ta 1963. aastal vabanes, oli perekond temast lahku läinud, isiklik ööklubi suletud ja täielikult muutunud rock’n’roll’i mudel. Rock’i ülemvõim oli läinud briti ansamblitele. Haavadest hoolimata üritas Chuck Berry noppida uusi õisi, sest tema muusika oli hakanud üha jõulisemalt kõlama teiste artistide ja ansamblite esituses. 1985. aastal ulatati Chuck Berryle elutöö eest Grammy ja aasta hiljem pääses ta Rock’n’rolli Kuulsuste Halli.

“Sa istu diivanile, pane keerlema plaat, millelt kostub elurõõmus ja kõrvetav kitarririff ning pisut veider meloodia. Kujuta ette pardikõnnakuga mööda lava paterdavat mustanahalist väikest saatanat, kes laulab ülistuslaulu rock’n’roll’ile, ja sa tunned, kuidas jalad hakkavad rütmis kaasa tatsuma. Su tuju läheb nii heaks, et tahaks kohe hakata tantsima. Nii oli see tookord ja nii on see ka praegu.”

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming