Kõigepealt oli Tormis

Saari Tamm

VELJO TORMIS 75: tema koorimuusika Leigol, Viinistus ja Pärnus.

Veljo Tormis

 

Kõigepealt oli Tormis kindlameelselt vastu, et tema sünnipäeva tähistatakse Estonia kontserdisaalis. Ja siis leidis aset kolm nädalalõppu kestev juubelisari, laotatuna üle Eesti: kontserdid 30. VII Leigo järvel, 7. VIII Kuusalu vallas Viinistus ja 13. VIII Pärnu kontserdimajas, lisaks teatrietendused Soorinna küla heinaküünis.

Tormise auks esinesid nii professionaalid kui harrastuskoorid. Leigo järvel laulis Eesti Rahvusmeeskoor peadirigendina lõpetava Ants Sootsi juhatusel; Viinistus esitas taas kava ?Tormise ring? Eesti Filharmoonia Kammerkoor, nüüd juba külalisdirigent Tõnu Kaljustega ning Pärnus laulsid kuus tugevat harrastuskoori ja RAM, lisaks Pärnu Linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel ning sopran Aile Asszonyi kontsertmeister Helin Kapteniga.

Harrastuskoorid olid Tallinna Kammerkoor (Aivar Le?t?inski) ja ETV tütarlastekoor (Aarne Saluveer), Estonia Seltsi Segakoor ühes Pärnu Kammerkooriga (Ave Sopp). Harrastuskooride hingestatust professionaalse kõlakultuuri ja musitseerimis-intensiivsusega sidudes võlusid nii Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (Vaike Uibopuu), Tartu Ülikooli Kammerkoor (Triin Koch) kui RAM.

Mida lauldi? Tormise meeskoorilooming sai parimal moel esindatud RAMi täiskontserdina Leigol ning kontserdiosana Pärnus, lisaks teistkordne ?Pikse litaania? EFK meeskoosseisult. Segakooriloomingu seast ettekantu hulgas kordusid huvitaval kombel 1970ndatel loodud, ilmselt siis kooride lemmikud nagu ?Kolm eesti mängulaulu? ja ?Tornikell minu külas?.

Naiskoorimuusikat oli selles reas kõige vähem, tsükkel ?Talvemustrid? ja ?Sampo tagumine?. Viimane, ?Kalevala?-aineline ?Sampo? pärineb ajast, mil helilooja lubadus kirjutamine lõpetada oli juba kõlanud, ent teos sai möödunud aastal veel ka meeskoori-versiooni (Leigol lõi Tormis ise kaasa palktrummidel).

Seekordsete kontsertide ühisjooneks kujunes rõhuasetus Tormise pikematele kooriteostele. Need on olulised, sest näitavad a cappella koorimuusika uut suunda, mille Tormis rajas. Kahtlemata on XX sajandi teise poole eesti koorimuusikal suurel määral Tormise nägu, kuid seda mitte üksnes rahvalaulust kasvavate miniatuuride ja tsüklite, vaid ka suuremate tervikvormide kujul, millest seekord kõlasid ?Tormise mere loits?, ?Pikse litaania?, ?Nekruti põgenemine Toompealt koju Kuusallu?, ?Helletused? meeskoorile ning ?Raua needmine? segakoorile, ?Sampo tagumine? naiskoorile (1997) ja meeskoorile (2004).

Üksikuid osi pikematest kooritsüklitest oli oma kavasse valinud vaid EFK, Pärnu kontserdil kanti ette lühemaid laulutsükleid (Tormise esimene kooritsükkel ?Kihnu pulmalaulud?, ?Talvemustrid?, ?Mõtisklusi Hando Runneliga? jt). Segakooriloomingust on üks enim lauldud tsükleid ?Jaanilaulud?. Neli osa sellest, seatuna keelpillikvartetile ? ?Jaanikvartett? (2004) ?, kõlas seekord Pärnu Linnaorkestri esituses.

Mida kontserdid veel näitasid? Üks mulje on, et olulise koorikontserdi puhul peab arvestama ruumi akustika eripäraga. Viinistu kontserdimaja on akustiliselt veel katlamaja mõõtu, kõlaline tulemus jäi kaugema saalipoole suhtes lubamatult kesiseks. Sama probleem tundus häirivat ka koori kontakti eemalasunud solistide ja kellalööjaga.

Teine märksõna, mis just vabaõhukontserte saadab, on helire?ii. Leigo publikule pakutud mitteprofessionaali nupukeeramine oli liiga juhuslik, kohati lausa valus. Vihm häiris märksa vähem.

Ja kolmandaks: mitmel varasemal korral proovitud uudset lahendust ? koorikontserdi sidumist pildiga ? kasutati nüüd ka Pärnus. Laulude vahele lisati algava loo teemaga haakuvaid, lühikesi videoklippe (re?issöör Ülle Õun). Idee pääses kõige paremini mõjule pildi ja muusika üheaegses koostoimes, kui orkestrisüidi ?Kevade? kuulamise ajal oli võimalik jälgida sama filmi vastavaid lõike. Üks klipivalik jäi siiski arusaamatuks. Veljo Tormis oma suvekodus ? igati tore illustratsioon, kuid miks võimendada helilooja kümne aasta tagust sõnavõttu, kui mitmeski asjas on olukord tänaseks (paremaks!) muutunud? Oodanuks värskemat materjali, sellest, mis Tormisele praegu oluline.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Tormise nimelisse allfondi, rahvusliku suunitlusega kooriloomingu väärtustamiseks võis seekord juubeliannetusi teha ? ?närtsivate lillede ja riiulil tolmuvate suveniiride asemel? (Veljo Tormis). Viinistus kuulutati välja esimene stipendiaat ? helilooja Ester Mägi. Tema kooriloomingu värske trükise kinkis Veljo Tormis EFK juhtkonnale, et teavitada koori ?veel ühe helilooja olemasolust Eestis peale Tormise ja Pärdi?.

Tormis tänas Viinistus ja Pärnus kokkutulnuid, kes tema laule veel laulda ja kuulata tahavad, ning väitis end õnnelik ja rõõmus olevat, soovides sama kõigile.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming