Kümme aastat Kuressaare kammermuusika päevi

VAHUR LUHTSALU

Andre Maaker ja Hedvig Hanson ? kui värske tuulepuhang.Vahur Luhtsalu X Kuresaare kammermuusika päevad 9. ? 13. VIII.

Kuressaare kammermuusika päevad on muusikafestival, mille olemasolust teab Eestis vist iga kammermuusikahuviline. Nime Andres Paas seostavad nii saarlased kui ka mandriinimesed just kammermuusika päevadega, tema initsiatiivil sellega 1995. aastal algust tehti ning tema on ka tänaseni festivali kunstiline juht.

Viimase kümne aasta jooksul oleme Eestis võinud täheldada muusikaürituste plahvatuslikku kasvu. Kuid kümme aastat tagasi oli Andres Paas esimene, kes riskis sellise festivaliideega lagedale tulla ? hoolimata sellest, et Saaremaal ei ole selliseid kammermuusika traditsioone nagu näiteks Tallinnas või Tartus.

Ju siis oligi selle þanri vaakum Kuressaares ajend, mis sundis värsket muusikaakadeemia lõpetanut ja magistrantuuri õppurit kammermuusika alal tegema algust ettevõtmisega, mis on kaudselt mõjutanud ka teiste muusikaürituste teket nii Saaremaal kui ka mujal Eestis. Seeme oli heidetud viljakale pinnasele ning paljude esialgne kartus, et saalid võivad jääda tühjaks, ei pidanud paika.

Tänavuse festivali taset ja kvaliteeti ning senist arengut silmas pidades on tore tõdeda, et Kuressaare kammermuusika päevad on juba praegu kasvanud suuremaks oma loojast. Üritusel on nii Saaremaal kui ka Eesti muusikaelus juba selline kaal, et juhul kui Andresel organiseerimistööst kunagi villand peaks saama, siis leidub kindlasti keegi, kes tema käest festivali üle võtaks ja jätkaks kammermuusika traditsioonide kinnistamist Saaremaal. Võrdleksin Kuressaare kammermuusika päevi Tallinna orelifestivaliga ? mõlema puhul ei suudaks enam ette kujutada, et üritus mõnel aastal toimumata võiks jääda!

 

Balti ühisprojekt

Festivali avakontserdil 9. VIII musitseeris 2002. aastast tegutsev New Baltic Trio. Klassikaliste klarnetitriode kõrval tulid ettekandele ka Helena Tulve (?lumineux/opaque? klarnetile, tðellole, klaverile ja kolmele klaasile) ja Ruta Paidere (?…Vergessenes Wasser…?) uudisteos. Nende meisterlike partituuride puhul õnnestus interpreetidel tekitada saalis eriline meeleolu ning fluidum, mis valitses ruumis ka pikka aega pärast teoste lõppu.

Kontserdil kõlanud klassikalised teosed valmistasid mõningase pettumuse. Nii Reinecke Trio A-duur op. 264 kui ka Brahmsi Trio H-duur op. 8 mõjusid ansamblilises mõttes kohati rabedalt. Tunda oli ka vähest kodutööd klarnetist Marcis Kulise (Läti) ja tðellist Vytautas Sondeckise (Leedu) puhul. Üldmuljet kontserdiõhtust silusid pianist Andres Paasi laitmatu musitseerimine ja mitmed hingestatud klarneti- ja tðellosoolod viimati mainitud triodes.

Eesti koorimuusika lipulaev Kuressaares

Esmakordselt festivali ajaloos toimus järgmisel päeval koorikontsert Kuressaare Laurentsiuse kirikus, kus kõlasid Arvo Pärdi ja varajase koorimuusika ettekanded Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt Paul Hillieri juhatusel. Palju kiidetud Eesti Filharmoonia Kammerkoor on oma hea nime ja tunnustuse auga kätte võidelnud. Sellist peensusteni lihvitud intonatsiooni ja täiuslikult sulanduvat koorikõla nagu Eesti Filharmoonia Kammerkooril ei oska ka meil, sügavate koorimuusikatraditsioonidega riigis, kusagilt otsida.

Eksperimenteeriv festival

Hoolimata sellest, et festivali nimetus seab väga ranged piirid þanrivalikus, millest kõrvalekaldumine võiks loogiliselt võttes kaasa tuua ka nimetuse muutuse (pakun välja näiteks variandi Kuressaare muusika- ja tantsupäevad!), üllatasid korraldajad seekord väga huvitava produktsiooniga, mis veel ehk mahub festivali katuse alla. 11. VIII toimus Kuressaare Linnateatris moderntantsuetendus Portugali päritolu tandemi Teresa Simas (tants) ja Pedro Carneiro (löökpillid) esituses. Efektse valgustuse, slaidiprogrammi ning Bachi ja Xenakise muusika saatel rullus lahti väga omapärane improviseeritud tantsuetendus, mis tõendas seda, et muusikat võib kombineerida väga erinevate kunstiliikidega, kui vaid piisavalt julgust ja fantaasiat on.

Värske tuulepuhanguna mõjus festivali kontekstis ka Hedvig Hansoni (vokaal) ja Andre Maakeri (kitarr) esinemine 12. VIII. Eestis teada-tuntud koosseisu etteaste kogus täissaali ja publiku tormilise aplausi kontserdi lõpus.

 

Noored muusikud Ungarist

Vanem ja nüüdisaegne flöödirepertuaar kõlas flötist Gergely Matuzi ja pianist Balint Zsoldosi esituses 11. VIII Kuressaare linnuses. Muusikute ettekannetest avaldasid allakirjutanule kõige rohkem muljet ungari helilooja Istvan Szigeti teos ?Lämbumine? (?Suffocation?) ja tema kuulsa kaasmaalase Bela Bartoki ?Ungari talupojalaulud?, millele lisas vürtsi ungarlaste temperamentne esituslaad. Veidi pealiskaudseks, õpilaslikuks jäid Bachi Sonaat C-duur ja Prokofjevi Sonaat D-duur op. 94 ettekanded. Nendes teostes oleks soovinud näha samuti pianisti aktiivsemat sekkumist muusikaliste fraaside kujundamisse.

 

Festivali tipphetked

Festivali (julgeksin öelda, et ka seni toimunud festivalide) üheks kõrghetkeks oli vaieldamatult tðehhi pianisti Martin Kasiku etteaste Kuressaare kultuurikeskuses. Sedavõrd tundlikku, hingestatud, fantastiliselt pedaliseeritud ning igas mõttes laitmatut klaverimängu ei kuule just iga päev. Omamoodi ime on seegi, et sellised nimed, nagu seda on Martin Kasik, mingeid teid pidi Kuressaarde jõuavad.

Kammermuusika päevade lõppakordina kõlasid 13. VIII Pille Lille (sopran), Maire Haava (metsosopran), Mati Kõrtsi (tenor) ja Uku Jolleri (bariton) esituses koos Tallinna Klaveriduoga (Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske) laulutsüklid Schumannilt (?Hispaania laulumäng? op. 74) ja Brahmsilt (?Armastuslaulud? op. 52). Mõlemad ettekanded pälvisid publiku sooja vastuvõtu.

 

Kokkuvõtteks

Kui olid kõlanud festivali lõputeos ja kohustuslikud lisapalad, valgus publik Kuressaare kultuurikeskuse fuajeesse, et tõsta koos veiniklaasid muusikapäevade auks. Festivali partnerid ja toetajad esinesid pidulike kõnedega ning sõna said ka kõik soovijad kontserdipubliku seast.

Kindlasti ei ole suuremat tunnustust muusikapäevade organiseerijaile kui tol õhtul ühe Saaremaad suviti külastava välisturistist vanahärra suust kuuldu. Olles käinud paljudel muusikafestivalidel, pole ta enda sõnul kohanud kusagil sellist loomingulist atmosfääri, kodusust ning soojust kui Kuressaare kammermuusika päevadel.

Võin omalt poolt kinnitada, et vanahärra jutt on sulatõsi!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming