Kahe maailma vahel

Ene Pilliroog

Kontsert „Marje Sink 100” 24. X Oleviste kirikus.  Iseenesest mõista ei toimunud helilooja, koorijuhi, laulja, pianisti, organisti, pedagoogi ja kooride asutaja Marje Singi (1910– 1979) heliloomingu niivõrd mahukat ja žanriliselt mitmekülgset esitlust helilooja eluajal ega ole varem korraldatud ka taas iseseisvas Eestis. Miks iseenesest mõista? Aga sellepärast, et esimese naisheliloojana 1938. aastal Tallinna konservatooriumi professor Artur  Kapi klassis väga heade hinnetega lõpetanud Marje Sink kustutati 1948. aastal tollase riigivõimu pööristes EN SV Heliloojate Liidu nimekirjast ning temast sai mõne inimese otsuse ja allkirja järel kultuuriüldsuse jaoks eikeegi. Kuigi ta oli kirikuinimeste seas läbi aastate väga tuntud ja tunnustatud muusik, on laiem üldsus alles XX sajandi lõpu- ja XXI sajandi algusaastail saanud peamiselt ta soololaulude kaudu aimu, millise sõnumiga  heliloojaga on tegu. 

Oleviste koguduse korraldatud suurejooneline kontsert oli läbi viidud asjatundlikult ja armastusega. Tallinna oikumeenilise naiskoori ja Oleviste meeskoori ligi sadakond lauljat oli kindlasti suurim kooslus, kes ühel kontserdil Marje Singi laule ette kandnud. Juhatasid Silvia Landra, Marika Kahar, Urve Pihlak, Aivi Otsnik, Kaie Kant ja Mary Tedre. Kontserdi kulminatsiooniks kujunes 1958. aastal valminud kantaat „Ära ärritu kurjadest” (Psalm 37:1-6,9) Silvia Landra juhatusel. Teosele tegi uue orkestratsiooni Jaak Jürisson ja see väärib kordusesitusi ka teistes kirikutes. Solistidena osalesid tol kontserdil Aare Saal, Kristel Kurik ja Kristi Veeber, organistid olid Piret Aidulo, Maris Lend ja Liina Rahuoja.       

Marje Sink võis komponeerida hetke mõjul ja kiiresti, näiteks kümne minutiga valmis tal mees- ja segakoorilaul „Saada mind üle silla” (Vladimir Pajula tekst). Tekst oli tema suurim inspiratsiooniallikas. Enamiku laule on ta loonud oma abikaasa, vaimuliku, luuletaja ja maalikunstniku Peeter Singi sõnadele, kuid ta pärandis on ka arvukalt psalmilaule. Kindlasti kuuluvad Eesti soololauluklassika varamusse „Oota Jehoovat” (Psalm 37:34), „Õpeta meid meie päevi üles arvama” (Psalm 90:12) ning Peeter Singi tekstile „Vaikses kambris”, „Koju”, „Ühel  hommikul kaob udu” (ka naiskoorile), „Vaiksete vete ääres”, „Kusagil palvetab” (algselt duett sopranile ja aldile), „Auline elu” (algselt segakoorile) ja „Mullatükk”, helilooja enda tekstile „Süda on püha paik”, „Valgel ööl” ja „Vaiksel ööl” jpt laulud. Marje Singi erakordselt mahukasse loomingupauna kuuluvad veel kantaadid „Pärast Kolgatat” (esitamata), „Tühjus”, „Kadund poeg”, „Pea vastu, usklik!”, „Vaadake  üksteise silmi”, Psalm 25, 37 ja 90, Eesti rapsoodia klaverile, Klaverisonaat f-moll ning arvukalt klaveri-, viiuli- ja tšellopalu igas eas mängijaile. Suurem osa ta käsikirju on koondatud Oleviste koguduse arhiivi, kuid vähesel määral on neid ka EE LK kirikumuusika liidu ning teatri- ja muusikamuuseumi kogudes. Nootidena on ilmunud „Vaimulikud soololaulud” (2001, toimetanud Marika Kahar), „Jõululaulud” (2004, soololaulud  ja duetid), „Jõululaulud” (2005, segakoorija naiskoorilaulud) ja „Laule segakoorile” (2010), viimased kolm nooti on toimetanud Marika Kahar ja Sigrid Põld. 2005. aastal asutasid Tunne ja Mari-Ann Kelam Marje ja Kuldar Singi nimelise fondi „Noor laulja”, mis on Pille Lille Muusikute Toetusfondi allfond. Noore laulja auhinna on võitnud Oliver Kuusik (2005), René Soom (2006), Kädy Plaas (2007), Priit Volmer  (2008), Maria Veretenina (2009) ja Arete Teemets (2010). 

Marje Sink oli sügava ja eheda rahvusromantilise tundelaadiga vaimulik helilooja, kelle valdavalt käsikirjaline helilooming alles ootab nii esitajaid, kirjastajaid kui ka loomingu uurijaid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming