Kahekesi Bachi muusikaga

Virve Normet

Vaiksel nädalal tahaksin olla pelgalt kahekesi Bachi muusikaga... Heas ettekandes Bachiga. Ei, väga-väga heas! Sellises, et unustad esinejate olemasolugi. Ja annad end avakoori voogavast ilust alates üksnes muusika meelevalda. Kontserdiagentuur Corelli Music ja kammerkoor Voces Musicales on kaks aastat harinud ja rõõmustanud muusikapublikut kontserdisarjaga „Kirikupühad Maarjamaal”. See on tark ja ilus mõte ning väärtuslik on see muusika, mis kõlab meie kirikutes neil kontsertidel. See tuletab meelde, et kirikliku pühademuusika traditsioon on ikka euroopalikku kultuuri kuulunud.

Corelli Barokkorkestri (Bachi ajastu pillidel!), kammerkoori Voces Musicales ning solistide ettekandes Risto Joosti dirigeerimisel kõlas eelmisel pühapäeval Tallinna Jaani kirikus Johann Sebastian Bachi Matteuse passioon BWV 244, mis kirjutatud vaikse nädala traditsioonilise kannatusloona, esimest korda ette kantud aastal 1727 või 1729, nagu väidab Toomas Siitan kavalehel.

Vaadates kirikusse suurvormide ettekandeid kuulama tormlevaid inimhulki, mõtled tõepoolest: mida nad otsivad ja mida loodavad siit oma hingele saada? Kas muusikasündmustest kirikutes on ehk saanud ka uskmatutele omalaadne enesesse süüvimise ja hingelise täiustumis-ihaluse tempel? Või on see vaid soov kinkida enesele üks õndsusehetk?

Kontserdil viibijad said kava lugedes rikkamaks ka teadmiste poolest passiooni kui žanri ja konkreetselt selle muusika kohta, mida oli tuldud kuulama. Toomas Siitan on kokkuvõtlikult, kuid laialdaste teadmistega targa inimese sõnaoskusega andnud edasi olulise, et püüda ka kuulajat ennast viia hingelisse kooskõlla Bachi muusikaga. Suur abi oli samuti eestikeelsest tekstiraamatust (Toomas Siitani tõlkes), et mõista seda muusikasse kätketud lugu, eriti selle mõttelisi tagamaid ja aktsentueeritud sõnumeid.

Bach kirjutas oma Matteuse passiooni suurele orkestrile, solistidele ja kahele koorile, mis pidid asetsema kiriku eri poolustel: üks koori peal ja teine altari ees. Rahvast kirikus sai selle paigutuse läbi nagu sündmuste keskel olev ja kaasa elav inimhulk. See kriipsutaks justkui alla, et passioon ei ole mitte vaid muusikaline suurvorm, vaid kätkeb sõnas igavikulisi ja ristirahva jaoks aegumatuid sündmusi ning eetilisi ja filosoofilisi sõnumeid. Ja et sa pead avama esitatavale loole mitte ainult oma muusikalise kõrva, vaid ka oma mõistuse ja südametarkuse!

Ent samas, paradoksaalselt, on võimalik saada ülim muusikaelamus ka seda passiooni puht heliliselt nautides, mõistmata sõnagi teksti, teades vaid üldjoontes sisu ja sündmusi, või isegi neid mitte tundes! Olen seda ise kogenud aastate eest, unustamatuna. Võttes siit kaasa kriteeriumid justkui ideaalmuusika jaoks, mida otsin senini igast taaskuuldud ettekandest…

Kolmetunnist ulatuslikku helitööd esitama ja ka kuulama asudes on naiivne loota, et kogu tervik saaks võrdse muusikalis-tehnilise viimistletuse. Selline ettekanne on pigem nagu aruandekontsert kollektiivide ja solistide hetketasemest, professionaalsest valmisolekust ja võimest anda maksimum ühtaegu igas numbris, nagu oleks see kontserdi ainus, kaotamata tervikutaju ja teose põhisõnumisse kätketud üldiseloomu.

Jaani kiriku esituses oli koore laulmas üks ja seegi kammerkoor. Sellise teose ettekande vaimsust dikteerib eriti suurel määral dirigent. Kui esitusaparaat on kammerlik, muusika läbipaistev oma polüfoonilises meisterkäsitluses, siis „petab” see ära just dirigendi, ja vägagi paljudes numbrites. Tema käes muutub siis sisemisest dramatismist tulvil helikeel, mis on vaid näiliselt lüüriline, kuidagi pehmeks, isegi ilutsevaks, mis on vastuolus niihästi muusikalise kui verbaalse sõnumiga. Koori esitus kõlas oma faktuuri tõttu tunduvalt žanrikindlamana, ent orkestri sissejuhatavate, vahe- ja järelmängude ning solistide puhul oli häirivat „pehmust” küllaltki palju.

Võib-olla on siin süüdi ka nüüdisaja (muusikute-interpreetide) hoopis teisem kõlakäsitlus ja arusaam helikeele pingetest. Bachi septakordi kõla võib aga olla dramaatilisem kui tänapäeva helilooja suure orkestri sekunditest täidetud tutti! Võib rääkida vahest isegi sellelaadse muusika „allteksti dramaatilisusest” – nagu sõnalavastuste puhul.

Rõhutan aga veel kord oma arvamuse subjektiivsust, tahtmatut võrdlust talletunud täiuslikumate ettekannetega. Täiuseigatsust jäin kaebama ka soprani (Kädy Plaas) kiledavõitu kõrge tessituuri puhul, kuigi tema retsitatiivid ja aariad olid kindlad ja viimistletud, ning teost kandvale vaesele tenor-Evangelistile (Roland Liiv) kohatiste raskete, üle jõu käivate partiide puhul kaasa tundes. Metsosopran Teele Jõks on sümpaatse hääle ja esituskindlusega, Uku Joller Jeesuse partiides aga väga meeldiv ja muusikaliselt nauditav. Häid sõnu pälvivad kindlasti kõigi kuulajate poolt ka Pilaatuse ja Juudase osa laulnud baritonid Andrus Mitt ning Taavi Tampuu, kuigi mõned bassile kirjutatud aariad tundusid baritonhääle jaoks kohati liig madalad. Aarne Talviku osa Peetrusena oli marginaalne, kuid kindlalt esitatud. Meeldiva üllatuse osaliseks saime aga Katrin Targo mahlakat ja kaunitämbrilist Pilaatuse naise muusikalist repliiki kuuldes.

Suure publikumahutuvusega Jaani kirik oli rahvast täis. Lilled ja kauakestev aplaus rääkisid kuulaja rahulolust. Matteuse passioon on üks kaunimaid teoseid Bachi oopuste reas ja muusikaloos üldse, kuigi kontserdilavade kaudu tuntakse sellest vaid mõnda numbrit: aldi aariat sooloviiuli saatega ja üht bassi aariat ning muidugi passiooni lõpukoori. Võrratud koorinumbrid jäid sellestki esitusest meelde, orkestri roll kuidagi kahvatumalt…

Pean sügavalt lugu dirigendist Risto Joostist, kelle muusikaline haridus ja haritus on meie noorte interpreetide tasandil üks kõrgemaid. Praegu õpib ta orkestridirigeerimist Jorma Panula orkestridirigeerimise klassis Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias. Tema ettevõtmiste haare väärib aga lausa imetlust.

Vaiksel nädalal olen palju kahekesi Bachi muusikaga. Vaatamata sadadele endasugustele mu ümber, kontserdisaalis ja kirikus.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming