Klassika koos Klasi ja poltergeistiga

Evi Arujärv

?Klassika koos Klasiga?: Tallinna Kammer­orkester ja Julia Kociuban (klaver, Poola) Eri Klasi dirigeerimisel 2. X Mustpeade majas. Tundub, et hoolimata väikesest saalist ja tagasihoidlikust reklaamist on kontserdisari ?Klassika koos Klasiga? üks mõjuv, soe ja intiimne muusikaüritus. 2. X Mustpeade majas toimunud kontserdi keskne persoon oli poola lapspianist, vaid 12aastane Julia Kociuban. Noor muusik on võitnud esimesi preemiaid hulgal rahvusvahelistel noorte pianistide konkurssidel Leedus, Poolas, Kreekas ja Eestis (Läänemere maade noorte pianistide konkurss Narvas 2004). Andekat pianisti toetavad stipendiumifondid. Kõige kõvem võit oli XVI rahvusvahelise Bachi-konkursi grand prix aastal 2002.

Mulje oli mõjuv: Julia Kociubani andes ilmutab end võimas, tehniliselt väga hästi kontrollitud, kuid teatud mõttes otsekui poolteadvusetu ja kontrollimatu energiavoog. Nagu mingi poltergeist oleks mängus. Sedalaadi andekuse käivitavaks jõuks tundub olevat puhas mimesis ? intuitiivne, motoorikal tuginev jäljendamisvõime. Jäljendamisvõime on ?antud?, tuleb justkui iseenesest. Indvidualiseerumine, isikupära tuleb aja ning olemiskogemusega?

Kociubani tehnika on täpne ja ökonoomne, virtuoossusel tundub olevat suuri jõuvarusid. Noor muusik suudab ka vaistlikult faktuuri analüüsida ? selles olulist ja ebaolulist eristada. Felix Mendelssohn-Bartholdy elurõõmus, saksa rahvalaulu ja mozartlikku energiat tulvil Klaverikontsert g-moll op. 25 (1831) klappis pianisti loomulike eeldustega ülimalt hästi. Teose kiires esimese osas võttis pisut sättimist, et Tallinna Kammerorkester solisti rahutu tempoga ühte jalga käima saaks. Tormilises viimases osas (Presto ? Molto allegro e vivace) oli solistiga sammu pidada püüdval orkestril kohati vaata et keel vesti peal. Eri Klas suutis muusikat siiski kenasti koos hoida. Aeglases keskmises osas (Andante) oli solistipartii tundest ja mõttest siiski veel tühjavõitu. Peale jõu ja kiiruse on muusikas ka teist liiki, ?aeglast? energiat, mille täitmine nõuab teistsuguste pingete väljamängimist kui kiirusrekordite puhul.

Filosoofilises mõttes oli poola imelapse muusikategemises ilmnev ?energeetiline poltergeist? ühtaegu ülev, hurmav ja hirmutavgi. Inimeses peitub jõude, mida on võimatu mõista. Hiljem võib sotsiaalne ja kultuuriline dressuur need kogemata välja suretada ? või säravaks teemandiks lihvida.

Kontserdi algus oli sama helge ja rõõmus nagu lõpetuski. Ka 19aastase Franz Schuberti kirjutatud Sümfoonia nr 5 B-duur (1916) on ilmsüütult jäljendav teos, kirjutatud Mozarti vaimus, kohati otse tema kuulsale Sümfooniale nr 40 viidates. Eri Klas ?mahutas? Schuberti sümfoonia oskuslikult Mustpeade saali väikesesse kubatuuri ära: teose dünaamilised tipud ei ulatunud üle väikeses ruumis sobiva akustilise piiri. Muusikas oli väga hästi paigas detailide ja kõlalise üldistuse suhe, näiteks ? täpselt markeeritud faktuuri tipud või äärepunktid ning pehme kontuuriga kiired jooksud või figuratsioonid (eriti näitlikult kiires IV osas). Karakterid tuntud säras ja headuses: graatsiliste ja dramaatiliste kujundite, õrnuse ja reljeefsuse, kerguse ning sügavuse täpsed vastandused. Üle detailide ja karakterikontrastide valitses korda loov dirigendipilk, hoides tekstuuri voolamas ja orkestrikõla tasakaalus.

Tuntav kontrast noorusstiihia ja küpse muusikatunnetuse vahel tegi seekordse klassikakontserdi eriti võluvaks. Igal ajal ja eal on omad kaunidused. Mõned vanad asjad ? mõõdutunne, harmoonia ja tasakaal ? on muusikalise energia korrastamisel siiski universaalsed. Vaimuenergia tasakaalu ? reageerimisvõime ning (enese)distsipliini mõistlikku suhet ? on olemiskogemus inimesele aastatuhandete vältel õpetanud. Kogenud dirigent Eri Klas teeb seda energiakorrastamise tööd muusikas intuitiivselt ja mängeldes.

Kauni, rõõmsa kava ning imelapsest noore solistiga sobinuks seekordne klassikakontsert mõnele hoopis suuremale lavale, rahvakontserdiks selle mõiste kõige paremas tähenduses. Kontserdi telesalvestus muidugi viib samuti muusikat rahva sekka, aga elus muusika on ikkagi elus muusika. Eri Klasi muusikategemises on see ?elusus? ? lavalisus, artistlik soojus ? üks väga iseloomulik omadus.