Klavessinistid-akadeemikud Kadriorus

Toomas Velmet

Sarjas ?Akadeemiline kammermuusika?: IMBI TARUM ja REINUT TEPP (klavessiin) Kadrioru lossis 12. VI, kavas Mozart ja Bach. Enne kui pealkirjas pakutud teema juurde minna, soovin pisut avalikult arutleda eelmises Sirbis ilmunud artiklis ?Akadeemiline kvartett Kadriorus? sisaldunud ebatäpsuste üle. Palun seda mitte mingil juhul võtta õiendamisena, vaid vabandusena eelkõige ja siis veel küsimusena. Ette kanti minu teksti järgi Joseph Haydni Kvartett D-duur nr 31 op. 65 ?Lõoke?. Tunnistan ausalt: ei kontrollinud ja nii see juhtuski. Peaks olema Haydni Kvartett D-duur op. 64 nr 5 Hob. III 63 ja siis võib ehk eesti keeli lisada ?Lõoke? või hoopis ?Lerchen Quartett?. Kindlasti võib piirduda ka ainult Hobokeni kataloogi numbriga, mis mingil juhul ei tekita segadusi.

Palju problemaatilisem on (vähemalt mulle) Joseph Haydni keelpillikvartettide koguarv. Minu artiklis oli nimetatud arvu 77, mille eest sain kohe noomida oma healt kolleegilt, kooli- klassi- ja kursusekaaslaselt ning üldse mõttekaaslaselt. Tõsi, Hoboken annab selleks arvuks 82 ja tõepoolest nii on õige seda tudengitele serveerida. 77 tuleb oopusi ja nende numbreid kokku lugedes ning seda erinevuse põhjust pole raske tuvastada. Nimelt on Haydnil teos keelpillikvartetile pealkirjaga ?Musica Instrumentale sopra la 7 ultime Parole del nostro Redentore in Croce?, mida on eesti keelde tõlgitud kui ?Kristuse seitse viimast sõna ristil?. Teos on ulatuslik, kestab terve tunni ja koosneb üheksast osast, millest äärmised on sissejuhatus ja ?Maavärin? ning VII osa pealkirjastatud Kristuse viimaste sõnadega.

Hoboken on teosele omistanud katalooginumbrid 50 ? 56. Oopuse nr on 51 ja ainult. Aasta või kaks tagasi Kuhmo festivalil võeti ette ja esitati 73 Haydni kvartetti ning öeldi, et see on kõik. Seal kanti ette teosed pealkirjaga ?Quartett? ja jäeti välja neli, mille pealkirjaks ?Divertismenti? ? kah nagu õige. Üldiselt ma ei tunnista ennast süüdi, et tudengitel päid sassi ajan, äkki tekib mõnel hoopis tõsine huvi teada saada: palju neid siis ikkagi on. Hoboken on ja jääb ikka kindlaks ning vaieldamatuks infoallikaks mullegi ja luban, et ei lähe tema kataloogist enam mööda.

Klavessinistid Imbi Tarum ja Reinut Tepp aga esinesid Kadrioru lossis ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas 12. VI, kavas Johann Sebastian Bach ja Wolfgang Amadeus Mozart. Imbi Tarum on meie klavessiinikoolile alusepanija ja Reinut Tepp tema õpilane ning mõlemad väga soliidse pianistikooliga, vastavalt professor Bruno Lukk ja professor Laine Mets. Mõlema esinemisgeograafia haarab pea kogu maailmakaardi, Tarumil alates 1978. aastast Hortus Musicusega ja Teppil Kremerata Balticaga aastast 1998. Rohkesti teisi kooslusi ei hakka loendamagi. Seda enam on põhjust rõõmustada neid kodus ja koos kuuldes, selliste äärmist süvenemist nõudvate autorite loomingut esitamas.

Kontsert algas Mozarti Sonaadiga kahele klaverile D-duur KV 448. Selline ulatuslik (ca pool tundi) teos kõlab klavessiinidel ootamatult võimsalt, ütleks kohati isegi paksult (madalas registris), kuid ometi hästi jälgitavalt. Laitmatu ansambel ja suur artistikogemus andsid tulemuseks nauditava esituse.

Järgmisse kavapoolde mahtus kaks Bachi triosonaati ja nende vahele Mozarti Fuuga c-moll KV 426, kirjade järgi Allegro moderato, aga karakterilt pisut raskepärasem ja nii ka esitatud ning meeldivalt läbi kuulatud polüfoonia tõstsid teose esituse kava esiritta. Seega ? sisuline raskus oli nagu Mozartil ning Bachile jäi tegelikult triosonaatidega d-moll BWV 527 ja Es-duur BWV 525 ?vaheldusepakkuja? roll. Kuid lõpuks kujunes mul mulje, et Bachi retoorika on interpreetidele mõneti omasem kui Mozarti kujundid ja eriti mõjusad olid Bachi adagio?d oma selgepiiriliste jutustustega.

Tahan ikka ning jälle korrata ? klavessiin ja keelpillikvartett on Kadrioru lossisaalis oma päriskodus.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht