Kontserdikorraldajad taotlesid, heliloojad said

Marko L?s,kultuuriministeeriumi muusikan?k

Taas jagas kultuuriministeerium toetusi heliloomingu tellimiseks. Nagu teada, on see toetussüsteem üles ehitatud nõnda, et kontserdikorraldajad või muusikakollektiivid, kel hea idee, kontserdikavades ruumi ka uuemale muusikale, kuid endal vahendeid napib, saavad paaril korral aastas pöörduda toetuspalvega kultuuriministeeriumi poole. Ministeeriumis koguneb vastav komisjon, mis siis omakorda teeb ministrile ettepaneku, milliste heliloojate teoseid toetada lähemal poolaastal.

Ei hakka siinkohal ümber kirjutama ministri käskkirja, mis on saadaval kultuuriministeeriumi kodulehel, kuid pean oma kohuseks valgustada avalikkust mõnede aruteluteemade osas, mis enne otsuse tegemist komisjonis üles kerkisid.

Kuulun oma ametikohustuste tõttu sellesse komisjoni küll esimest korda, kuid kuulu järele on juba mitut puhku arutatud teemat, kas selle programmi vahendid on mõeldud ainult Eesti heliloojatelt teoste tellimiseks või annaksid need vahendid meie aktiivsematele uue muusika interpreetidele võimaluse ka rajatagustelt komponistidelt muusikat tellida. Seekord jäi komisjon seisukohale, et toetusprogrammi vahendid on siiski kodumaiste professionaalsete heliloojate “toodangu” tellimiseks, mistõttu jäi rahastamata näiteks NYYD Ensemble’i poolt J. Schwartzilt hooaja avakontserdiks tellitud kammeransambliteos.

Komisjonile saabunud taotluste hulgas on kammermuusika lühivormide ja sümfooniliste teoste suhe umbes 4:1 esimese kasuks, lisaks veel neli-viis kooriteost. On selge, et tunnise helitöö kirjutamiseks suurele sümfooniaorkestrile kulub aega mitmeid kuid, teinekord isegi aastaid. Lühemaid kammerteoseid jõuavad heliloojad kiiremini ja rohkem kirjutada. Seetõttu oli komisjon probleemi ees, kuidas rahastada suurtellimusi ehk neid, mille autor peab tööd alustama kohe, kuid esiettekanne on alles aasta pärast. Arvestades ressursi nappustega, peavad taotlejad siiski ootama uue eelarve avanemist. Kuid komisjon leidis, et selle probleemi lahendamiseks tuleb uueks aastaks üle vaadata programmi printsiibid ja leida mingi mõlemaid pooli rahuldav lahendus.

Uueks nõudeks on toetuse saajate kohustus esitada koos aruandega ministeeriumile tellitud teoste partituur. See nõue ei teeni ministeeriumi muusikanõuniku riiuli ehtimist, vaid partituurid rändavad edasi Eesti Muusika Infokeskusesse, kuhu uute eesti helitööde noodid on oodatud, kuid kuhu neid kuulu järgi jõuab vähe ja harva.

Üsna elav arutelu käis teemal, kas ja millises ulatuses vastutab tellija (kontserdikorraldaja) selle eest, kui palju ta heliloojale lõppkokkuvõttes tellimustöö eest maksab. Ministeerium siin mõistagi sekkuda ei saa. Ei ole aga ilmselt suur saladus, et praegu on enamik kontserdikorraldajatest seadnud heliloojale makstava tasu suuruse sõltuvusse ministeeriumilt saadavast. Osalt on see kindlasti seotud tõsiasjaga, et tihtipeale küsitakse raha viimasel minutil: teose ettekanne on juba olnud või kohe-kohe tulemas ning muudest võimalikest allikatest küsimise aeg ümber.  Muidugi on põhjus ka kontserdikorraldajate pingelistes eelarvetes. Kolmas põhjus on kindlasti ka tegijate harjumus sellistele kulutustele oma- ja lisafinantseerimist mitte planeerida – niisugust suhtumist tahaks muuta. Kuidas täpselt, seda arutab komisjon novembris, kui kogunetakse mitte raha, vaid nõuannete jagamiseks ja kriteeriumide uuendamiseks. Kõik mõtted sel teemal on seniks teretulnud kultuuriministeeriumi muusikanõuniku e-posti aadressil (marko.lohmus@kul.ee).

Ja lõpetuseks ka mõned numbrid: kokku taotleti heliloojatele toetust ca 1,1 miljoni krooni eest, jaotada oli aga natuke üle 408 000. 14 korraldajat, kes esitasid taotluse, plaanivad ettekandele tuua 37 uut heliteost.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming