Konveier esitles islandi nüüdismuusikat

Mirje Mändla

„Pigem valge kui taevasinine”: Atli Heimir Sveinssoni, Atli Ingólfssoni ja Páll Ragnar Pálssoni loomingut ansamblilt Konveier 21. VIII Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.  Islandi päeva raames esines Rootsi-Mihkli kirikus loominguline ühendus Konveier, mille eestvedajad on islandi päritolu Eesti muusikaja  teatriakadeemia doktorantuuris õppiv helilooja Páll Ragnar Pálsson ja lauljatar Tui Hirv. Konveier on muutuv kooslus, mille nimi viitab muusikaliste ideede kommunikeerumisele. Iroonilises võtmes võib selles näha ka muusikaelu võrdlust lasti teisaldava transpordimasinaga. Konveieri seniste kontserdikavade keskmes on olnud põhjamaade muusika. Nende debüütkontserdil kõlas Pálssoni Vormsist inspireeritud kompositsioon vaheldumisi rannarootsi traditsioonilise muusikaga Sofia Joonsi esituses. Seekordne kava pakkus läbilõike islandi heliloojate loomingust, andes ühtlasi taas võimaluse kuulata triot „Laev kiriku laes” Páll Ragnar Pálssoni „Vormsi tsüklist”. Islandi heliloojate varasemat kihistust esindas 1938. aastal sündinud helilooja Atli Heimir Sveinssoni looming. Sveinsson on Islandi muusikaelus olnud väga aktiivne aastakümnete vältel: õpetanud Reykjavíkis kompositsiooni,  teinud saateid Islandi raadiole ning algatanud 1980. aastal Islandi kaasaegse muusika festivali „Dark Music Days”. Samuti juhtis ta ajavahemikul 1972–1983 Islandi Heliloojate Liitu ning on loomingu eest pälvinud mitmeid auhindu. Õppinud ise Kölnis ning osa võtnud Darmstadti suvekursustest, kus kohtunud Messiaeni, Boulezi, Ligeti ja Madernaga, on ta end täiendanud ka Stockhauseni, Pousseuri, Caskeli ja Rzewski juures ning tudeerinud Hollandis Koenigi käe  all elektronmuusikat. Kontserdil kõlas Sveinssoni 1976. aastal valminud teos klarnetile, tšellole ja klaverile „Plutôt blanche qu’azurée” („Pigem valge kui taevasinine”), mille idee haakus väga kenasti Islandi päeva temaatikaga ehk Eesti riigi austusavaldusega saareriigile, kes kahekümne aasta eest esimese julge riigina tunnustas Eesti taasiseseisvumist. 

    

Triot esitasid Tallinnas Marten Altrov (klarnet), Margus Uus (tšello) ja Liisa Hirsch (klaver). Need noorema põlvkonna muusikud on end juba kontserdisaalides näidanud. Marten  Altrov, kes lõpetas äsja Otsa-nimelise Tallinna muusikakooli ja osales 2010. aasta „Con brio” eelvoorus, on silma hakanud musikaalsuse ja hea toonitunnetusega. Tundub, et tegemist on sihikindla ning avatud muusikuga. Margus Uus, kelle põhitöö seondub ER SOga, on osalenud mitmes muusikalises koosluses. Uus on õppinud Sibeliuse akadeemias Hannu Kiiski klassis ning enne seda Henry-David Varema, Teet Järvi ja Laine Leichteri juhendamisel. Mõnevõrra  üllatuslik oli tajuda, et Uus on uudishimulik kammermuusik, kes huvitub nüüdisrepertuaarist, millega ta kindlasti on kokku puutunud ka mitmete orkestrite koosseisus. Trio kolmas osaline Liisa Hirsch on hariduselt pianist, ent on viimasel ajal rohkem filmi- ja teatrimuusikat kirjutanud ning pälvinud selles vallas ka auhindu. Hirsch tegeleb ka vabaimprovisatsiooniga ja kandis oma kogemused enesekindlalt üle selgepiiriliselt kujundatud klaveripartiisse. 

Trio interpretatsioon oli läbimõeldud ja veenev, peab tunnustama nende võimekust intensiivse prooviperioodi vältel omandada mitmekesist muusikalist materjali. Siinkohal võikski neil soovitada jätkata tööd stabiilses koosseisus. Olgu lisatud, et kontserdil osalesid veel ka Marion Aruvee (flööt), Karolina Normak (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja dirigent Taavi Kull.         

Kontserdi viimased kümme minutit pakkusid võimaluse tutvuda samal päeval 39aastaseks saanud ja Tallinnas viibiva helilooja Atli Ingólfssoni loominguga. Ingólfsson on õppinud Islandi ülikoolis ja Milano konservatooriumis, osalenud Donatoni suvekursustel ning täiendanud ennast Pariisis Grisey käe all, IR CAMis ja Conservatoire national supérieur’s. Tema muusika on kõlanud mitmetel tunnustatud  festivalidel. Ingólfssoni „Keelatud mantra” on valminud 2010. aastal ning järgib Grisey teose „Vortex temporum” koosseisu: ansamblis mängivad flööt, klarnet, viiul, vioola, tšello ja klaver. Teoses oli esikohal vorm, mida kujundas tihe ja pulseeriva iseloomuga faktuur. Kontsert islandi kaasaegsest kammermuusikast äratas lootuse, et ehk õnnestub tänu kohaliku islandi helilooja Páll Ragnar Pálssoni teadmistele ja kontaktidele süvendada tutvust  saareriigi rikkaliku, mõjuva ja sümpaatse muusikalise pärandiga.     

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming