Konvulsiivne heliplaat sensuaalsusest ja lohutusest

Heili Vaus-Tamm

  CD GIYA KANCHELI.

In l?istesso tempo.

Gidon Kremer (viiul), Oleg Maisenberg

(klaver), Kremerata

Baltica, The Bridge Ensemble.

© ECM New Series 2005.

 

Kant?eli muusika ja Kremeri esitus mõjuvad tegelikult keskmist deliiriumi tekitavalt ? täiesti psühhedeeliline plaat. Märkimisväärse panuse annab ka plaadibukletis ära toodud helilooja Kant?eli muusikaliste ja filosoofiliste tõekspidamiste avamine Wolfgang Ratherti poolt. See lõpeb tsitaadiga André Bretoni ?Nadjast?: ?Ilu on kas konvulsiivne, või pole seda üldse.?

Kant?eli tahab oma muusikaga publikule mõjuda ja kardab, et selles olevat lihtsust tema arvates kõige ohtlikuma ? ükskõiksusega ? segi võidakse ajada. Ta mõtiskleb hea mõjuga muusika kadumise üle, leiab selle põhjuseks XX sajandi inimlikkusest kaugenemise fenomeni ja hindab muusikat (armastuse kõrval) ainsaks võimuks maailmas, mis pakub lohutust.

Lohutust pakuvad need ühes aeglases tempos kulgevad kolm teost tõesti. Kuigi see lohutus koosneb sissepoolepööratud enesekaemuse kõrval endast kõikeandvast, lausa kramplikust, meelest ära impulsiivsusest. Põhitempode sarnasusest tuleneb esmapilgul jahmatavalt tühjana mõjuv plaadi pealkiri ?In l?istesso tempo? (?samas tempos? itaalia keeles). Selline väljendusvahendite konfrontatsioon on avangardi tundemärk: lihtne helikeel contra klastritest koosnevad müralaviinid. Teosed on valminud aastatel 1995 ? 1998. Meeleolult viib see aga äärmuslikku seisundisse. Ja eriti Gidon Kremeri inimtunnetuse piiril emotsionaalses ettekandes.

Heliplaadi pärliks on esimene lugu ?Time? and again? viiulile ja klaverile. Uskumatu on Kremeri katkemiseni habras, ent sugugi mitte kõhn või kahvatu, vaid oma hapruses üllatava amplituudiga meeleliselt võnkuv vibrato. Peenendatud tunnetus, nagu linnusule vaevalt aimatav puudutus nahapinnal. Aeg jääb seisma? Ja äkki ? algul pianist Oleg Maisenbergi juhitud, siis Kremeri üle võetud spastiliselt lühikesed emotsioonipursked. Meeletult hea ansambel ja teineteisetunnetus. Oluline, korduv motiiv on samuti Pärdi viiuli-klaveri pala ?Peegel peeglis? meenutav kolmkõlakäik, mis mõjub rahulikult ja meditatiivselt. Ning siis paar takti räigelt ennast pakkuvat kabareemuusikat ? täiesti hulluks ajav motiivivalik!

Plaadi teine ja kolmas lugu on vähem sensuaalsed ja rohkem lohutavad: ?V&V? viiulile, lindistatud häälele ja keelpilliorkestrile ning Klaverikvartett. Kant?eli muusika loob assotsiatsioone ja sobiks seetõttu hästi ka lavamuusikaks, vähemalt ?V&V? toob kohe silme ette koreograafia: hapra keha arglikud puudutused, pelgavalt kompivad varjusarnased liikumised.

Filosoofia, muusika maailma ilu päästjana, väliste vastandite võitlus, samas endassesulgumine, sisemine tardumus ? see on Kant?eli ideede ring, mille Kremer oma ansambli ja orkestriga vapustava ettekandeni on viinud.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht