Külas kooridirigent kõrgliigast

Toomas Siitan, Anneli Ivaste

Frieder Bernius (s 1947) kuulub muusikute põlvkonda, mille kujunemisaeg seostub 1960ndate lõpu noorteliikumistes teisenenud vaimse õhustikuga. Nii nagu samal aastal sündinud Philippe Herreweghe, pani ka Bernius oma karjäärile aluse kaastudengitest loodud kooriga (Stuttgardi Kammerkoor). Eestis tegi samalaadse tõusu läbi mõnevõrra noorem Tõnu Kaljuste, kelle tudengiaegsest kollektiivist kujunes Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Selle põlvkonna dirigendid ei leppinud vana akadeemilise haridus- ja karjäärimudeliga, vaid lõid uusi struktuure ja esitusstandardeid ning tõid muusikalavale uut elu varem avastamata repertuaariga ja teistmoodi lähenemisega ammu tuntud teostele. Vaatamata kõigi nimetatute aina kasvavale mitmekülgsusele on nende tegevuse teljeks jäänud koor – see on kõigist tuntud muusikastruktuuridest küllap kõige kommunikatiivsem, nii sisemiselt kui ka suhtes publikuga. Kontsertmuusika suurte meistrite käekirjas kannab kommunikatsioonitaotlust ere kõlafantaasia, täpselt voolitud kujundi kõnekus, esituse haarav energeetika, ja kui need  kvaliteedid suudetakse realiseerida ühe koori puhul, siis võib koorist saada üks kõige väljendusjõulisem muusikainstrument. Frieder Bernius valdab seda kunsti ja on seepärast juba ammu tõusnud kooridirigentide kõrgliigasse.

Toomas Siitan     

*

Intervjuu Frieder Berniusega

Eelmisel aastal juhatasite Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestrit kavaga erinevate ajastute muusikast: Bach, Rheinberger, Vasks. Kuidas meie koor ja orkester tulevad toime erinevate stiilide esitamisega?

Ma teadsin Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) juba enne Eesti iseseisvumist, kui kuulsin nende esituses Balti- ja Skandinaavia maade muusika erakordset ehedust. Hiljem kuulsin EFK esituses ka Vivaldit ja Mozartit. Nüüd tulen nende ette juhatama Schützi ja Scarlattit. See ongi professionaalse koori tee: huvituda erinevatest ajastutest ja ka kaasaegsest  muusikast. Kogesin eelmisel korral nende stiilitaju ja olen kindel, et ma ei pettu ka seekord.

Olete juhatanud väga mitmekülgset repertuaari – kas mõni muusikastiil või helilooja on eriti südamelähedane?

Alustasin oma muusikuteed a cappella muusikaga, olen juhatanud palju Monteverdi ja Schützi loomingut, kuid püüdnud alati kaasata ka võimalikult palju kaasaegset muusikat, näiteks olen viimasel kahel aastal tegelnud Ligeti Requiem’i ja Penderecki „St. Luukase passiooniga”. Põhirõhk mu viimaste aastate repertuaaris on Bachi oratooriumide kõrval Mendelssohni  vokaalmuusikal.

Teie dirigenditegevuses on hinnatud kõige olulisemaks muusikateoste ajastutruu tõlgenduse otsinguid. Kuidas leiate võtme stiilide juurde?

Töötan erineva häälestusega orkestrite ja kõlavärvidega: 415 hz barokkmuusikas, 430 hz klassitsistlikus muusikas ja vararomantismis ning 440 hz hilisromantismi ja nüüdismuusika puhul. Stuttgardi kammerkooris võtan barokkmuusika esitamisel juurde mõned meesaldid. Lisaks olen lugenud palju olude ja esitustraditsioonide kohta. 

Olete salvestanud Heinrich Schützi „Symphoniae Sacrae III”, plaadistus sai 1990. aastal Edisoni auhinna. Sama teost juhatate ka Eestis. Kas teie interpretatsioon on täna teistsugune kui 20 aastat tagasi? Kas teie kontseptsioon muutub ajas?

Olen kogenud, et pärast salvestust jääb teos n-ö seisma. See kehtib peamiselt nende lugude puhul, millega olen töötanud väga pikka aega ning püüdnud otsida mitmes suunas. Varabaroki tõlgendamine nõuab rohkem „objektiivsete” reeglite järgimist kui romantiline muusika. Sain tellimuse plaadistusfirmalt  salvestada Schützi „Symphoniae Sacrae” tervikuna, kuid kontsertidel olen esitanud vaid osi.

Kas näete tänapäeval erinevaid suundi muusika tõlgendamisel?

Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata … Tundub, et klassikalises muusikas on maailm jagunenud kaheks: ühed lähtuvad rohkem ajaloolisest traditsioonist – vähe vibraatot, delikaatsed fraasid –, teised kasutavad vibraatot ning ekspressiivset fraseerimist. Kuid mõlemal on midagi teiselt õppida.

Olete asutanud mitu olulist muusikakollektiivi ja -institutsiooni (Kammerchor Stuttgart, Barockorchester Stuttgart,  Klassische Philharmonie Stuttgart, Hofkapelle Stuttgart, Musik Podium Stuttgart), andnud kontserte üle maailma, teinud hulgaliselt plaadistusi. Kas on võimalik välja tuua mõned erilised sündmused teie karjääris?

Võiksin tõepooles nimetada mõned n-ö kõrghetked: etendused Semperoperis Dresdenis, kontserdid Viini Konzerthausis, Berliin Philharmonie’s, Amsterdami Concertgebouws ja nii edasi. Või mõned plaadiauhinnad nagu näiteks Diapason dór del ànnée (Mozarti Requiem) või kaks Edisoni auhinda (Bach, Schütz) või Gramophone’i Editor Choice’i auhind (Bachi Missa  h-moll) või 15 Saksa plaadiauhinda. Kuid ma arvan, et siiski kõige rohkem rahuldust pakub see, kui sul on võimalik töötada väga ulatusliku repertuaariga ning inimestega, kes tahavad koos sinuga seda muusikat teha. See on tähtsamgi, kui mis tahes auhind või prestiižikas esinemispaik.

Mis teosed ja heliloojad pakuvad teile praegu huvi? Kas olete hiljuti avastanud midagi erilist?

Viimastel aastatel on mind eriti köitnud Ligeti Requiem. Hiljuti lõpetasin Mendelssohni vokaalmuusika tervikliku plaadistamise, mis on pühendatud helilooja 200. sünniaastapäevale,  tema loomingus olen avastanud mõned põnevad lood, näiteks „Gloria” või „Tu es Petrus”. Minu repertuaari on laiendanud ka Schuberti ooper „Sakontala” (lõpetanud Karl Aage Rasmussen), Wenzeslaus Kalliwoda sümfooniad ja ka Nobert Burgmüller. Millised on teie lähituleviku kontserdid? Veebruaris tulevad Mendelssohni ja Haydni orkestriteoste kontserdid Stuttgardis ja esinemised külalisdirigendina SWRVokalensemble’iga. Aprillis on Händeli „Messias” Berliini Philharmonie’s, mais Händeli „Iisrael Egiptuses” Melki festivalil  ja mujal. Juunis Bachi and Mendelssohni teosed Leipzigi Bachi festivalil. Sügisel on Stuttgardi kammerkoor kutsutud a cappella programmiga festivalidele Itaalias ja Iisraelis.

Küsinud ja üles kirjutanud Anneli Ivaste

Kontserdid Eestis XX barokkmuusikafestivalil

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Helsingi Barokkansambel

dirigent Frieder Bernius (Saksamaa)

Kavas Domenico Scarlatti „Stabat mater”, Heinrich Schützi Symphoniae Sacrae III ja Taaveti psalmid

R 30. I kell 19 Pärnu Kontserdimajas 

L 31. I kell 17 Tallinnas Mustpeade majas

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming