Kui prooviks prohvet olla

Toomas Velmet

Sarja ?Akadeemiline kammermuusika? avakontsert Kadrioru lossis 12. IX: Irina Zahharenkova (klaver), kavas Mozart, Beethoven ja Schumann.

Eesti Interpreetide Liidu (EIL) korraldatav kontserdisari ?Akadeemiline kammermuusika? alustas koostöös Eesti Kunstimuuseumiga Kadrioru lossis uut hooaega külalistele veini pakkudes ja Interpreetide Liidu juhatuse esimehe, professor Marje Lohuaru optimistliku sõnavõtuga, et nüüdsest loodab EIL järgnevaid avakontserte sisustada noorte eesti interpreetidega, rahvusvaheliste konkursside laureaatidega. Käesoleva hooaja avas tõepoolest sel aastal kahel rahvusvahelisel konkursil üliedukalt esinenud pianist Irina Zahharenkova. Hispaanias ?Premio Jaén?i? konkursil võitis Zahharenkova ühtekokku peapreemia, publiku preemia ja kohustusliku teose esituspreemia!

Mõni aeg hiljem osales ta Brügges, Flandria festivali ?Fortepiano? konkursil kui haamerklaveri spetsialist ning sai sealt tasuks kolmanda preemia. Irina Zahharenkova on professor Lilian Semperi õpilane ja õpib hetkel Eesti Muusikaakadeemia doktorantuuris. Samaaegselt täiendab ta ennast Sibeliuse Akadeemias, kus tema juhendaja on professor Hui-Ying Liu-Tawastsjerna. Professor Lilian Semper peab interpreedi juures tähtsaimaks inimese olemust, mis mängus peegeldub ning konkretiseerib. Zahharenkova puhul on selleks võluv süntees tohutust emotsionaalsusest ja väga teravast mõistusest.

Eesti autoriteetseim muusikakriitik Evi Arujärv märgib äärmiselt täpselt, et Zahharenkova ei kasuta ühtegi odavat nippi, et publiku hinge trügida, ja usaldab eelkõige klaverit. Kirjutan nendele hinnangutele alla nii parema kui vasaku käega ja lisan oma kogemusest, et Zahharenkova on mulle teadaolevalt ainuke eesti klavessinist (!), kes on võimeline numberbassi prima vista improviseerima. Siinkohal teadmiseks, et 3. X esitab Irina Zahharenkova Kadriorus klavessiinikava alates Couperinidest läbi Bachide ja Domenico Scarlatti William Byrdini.

12. IX toimunud Zahharenkova klaveri­õhtu kava oli ehe Kadrioru lossi hästi sobiv kammermuusika: Mozarti Sonaat C-duur KV 330, Beethoveni ?7 bagatelli? op. 33 ja Schumanni ?Kreisleriana? op. 16. Zahharenkova terane mõistus (L. Semper) asetas Mozarti kammersonaadi ja Beethoveni seitsme ?tühise pisiasja? (bagatelli) kõrvale Schumanni kõige kammer-intiimsema fantaasiatsükli ?Kreisleriana?, kui seda teost võrrelda ?Karnevali?, ?Sümfooniliste etüüdide? või ?Davidsbündleriga?. Schumann on oma teoste esitusjuhistes üldse ja ?Karnevalis? eriti ülivõrdeline, s.t et nimetatud teose kaheksast fantaasiast kuus peavad olema sehr (väga) ? järgnegu sellele siis innig (südamlik), aufgeregt (erutatud), langsam (aeglane), lebhaft (elav) või rasch (kiire). Zahharenkova esitust peaks siis Schumanni terminoloogiast lähtudes iseloomustama järgnevalt: Mozart sehr haamerklaverlik, Beethoven sehr vaimukas ja Schumann sehr, sehr gut.

Kui veel üksikaspekte toonitada, siis erakordseks pean Zahharenkova selektiivselt mitmehäälset vokaalsust klaveril ning fenomenaalselt viimistletud horisontaalset peenkuulmist. Kui võtta endale prohveti tänamatu roll, siis Irina Zahharenkova esituskunstis on olemas absoluutselt kõik näitajad, et ennast maailmas edukalt realiseerida. Kõik me teame, et selleks on üsnagi olulisel määral õnne vaja. Tundub, et isiksusena on Zahharenkovale määratud ka selles valdkonnas targalt edukas olla. Lähiaastad näitavad, kas minul õnnestus tänane eksistents prohveti rollis.

Muuseas ? ?Akadeemilise kammermuusika? sarja puhul on huvilistel vaja teada, et nüüdsest on kontsertide algusaeg kell 18. Aga kes vanast harjumusest peaksid kohale tulema tund varem, siis need võivad meeldivalt aega veeta klaasi veini juures lossi kohvikus Klassikaraadio ?Da capo? tundi nautides.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming