Kuidas toetada ettevõtlikkust looverialadel?

Ettevõtlusõpe toob looverialade tudengid mugavustsoonist välja.

KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ

Meeskond Music Wall Street võitis loomealade häkatoni „Loomehäkk vol. 2“, kus disainerid, koodikirjutajad, äriarendajad ja loovalade esindajad tegid koos uudseid rakendusi loomevaldkonnas.

Külliki Tafel-Viia

Poleemika ettevõtluse ja sellekohase õppe teemal on viimastel aastatel akadeemilises ja professionaalses loomeringkonnas löönud ookeani mõõtu laineid. Vahel tundub, et loomeerialade tudengitele või õppejõududele tähendab ainuüksi sõna „ettevõtlus“ mainimine negatiivseid emotsioone. Tuleb tunnistada, et ettevõtluse tutvustamine käsikäes loomemajanduse arenguga on olnud kohati ka üsna agressiivne. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse keskuse juhataja Marko Lõhmus kommenteerib: „Suurim häda kipub olema see, et ettevõtluse esiletõstmisega kaasneb just nagu automaatselt ka ettevõtte vormide jumaldamine. Ettevõtte vorm on siiski instrument äriidee elluviimiseks ja registreeritud OÜde või FIEde arv ei näita tegelikult mitte midagi. Sama hea oleks ERSO headust hinnata timpanikomplektide arvu järgi.“ Kuidas on aga tegelikult lood ettevõtlusõppega Eesti loovüli­koolides ning kas on põhjust seda e-tähega algavat tonti karta?

Ettevõtlusõpe tähendas varem tõepoolest äriplaani koostamise kursust, kuid praegu on loovtudengile pakutav kursuste või lausa moodulite valik lai ja üha rohkem lähtutakse vajadusest, nii metodoloogiliselt kui ka sisuliselt. Kuna viis aastat tagasi polnud ettevõtlusõppest kõrgkoolides veel õieti juttugi tehtud, väärib nüüdseks läbitud teekond tunnustust. Oluliseks peetakse just ettevõtlikkusõpet ehk ettevaatava hoiaku soodustamist oma karjääri suhtes ettevõtja, palgatöölise ja ka ühiskonnaliikmena. Kui viis-kuus aastat tagasi oli populaarne kopeerida ameerikalikku jõulist lähenemist ja juurutada suurfirmade ärimudeleid loomevaldkonnas, siis nüüdseks on aru saadud, et selline lähenemine ei toimi. „Tuleviku haridus suunab arendama ennekõike just loovust ja vähem mitmesuguseid müügitehnikaid. Mõistame, et trendid tulevad ja lähevad, vaja on osata rakendada loovust õppijate ja ettevõtjate arvates oluliste probleemide lahendamiseks,“ selgitab ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtlusmooduli juht Elari Tamm. Just seetõttu on ettevõtlusõppe kursuste aluseks enamasti tudengite välja pakutud probleemid või ideed. Neile, kes pole leidnud veel ühtegi ideed ega probleemi, mida loovalt lahendada, on abiks oma oskuste, tugevuste ja väärtuste kaardistamise kursused või karjäärinõustajad.

Ettevõtlusõpe on nüüdseks olemas kõigis Eesti ülikoolides, kus õpitakse looverialasid, kusjuures kursuste metodoloogilised alused, maht ja intensiivsuse aste varieerub. Tartu ülikooli (TÜ) loomeerialade üliõpilased saavad valida paljude ettevõtluskursuste vahel. Algkursused on väärt 3 EAPd, aga kui idee on reaalne ja motivatsiooni jätkub, siis on mitmesuguste kursuste toel võimalik lausa ettevõte käima saada. TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on aga ettevõtlusõpe teist aastat kõigil erialadel kohustuslik. Kultuuriakadeemia õppurid läbivad praktilise ettevõtlusõppe ning koostöö ettevõtjate ja arenduskeskusega annab ideede edasiarendamiseks väga palju tuge. Tartu ülikooli ettevõtluse õppetooli juhataja Mervi Raudsaar ütleb: „Tudengid, kes soovivad maailma parandada, saavad läbida projektikirjutamise seminari ja projektipõhise praktika, kus tehakse koostöös ettevõtjate või avaliku sektori asutustega reaalseid projekte.“ Kunstiakadeemias on seni saanud ettevõtlusaineid võtta vaid mõnes teaduskonnas, näiteks on õpetatud äriplaani koostamist ja loovmajanduse aluseid ning tehtud ülevaade loovisiku teekonnast tööjõuturul. Nüüd aga töötatakse selle nimel, et ettevõtlusõpe oleks kättesaadavam kõigil erialadel ning õppeaastal 2016/2017 käivituvad ettevõtluskursused magistri- ja bakalaureusetasemel üldainena. Lektor Sven Idarand selgitab: „Kunsti-, disaini- ja arhitektuuritudengitele on ettevõtlusõpe väga oluline, sest EKA lõpetanute hulgast on tulnud kõige rohkem väikeettevõtjaid. Selleks on noorel inimesel vaja asja­kohast ettevalmistust. Ettevõtlusõpe peab muidugi haakuma põhierialal õpituga, sest sellisel juhul on tudengitel palju lihtsam luua seoseid ja oma karjääri valitud erialal paremini ette kujutada.“

Peaaegu kõigis Tallinna ülikooli (TLÜ) loomevaldkondade õppekavades on praegu samuti ettevõtlusteemalisi aineid ning valdkonnaspetsiifilisel loome­ettevõtlusõppel on TLÜs üsna pikk ajalugu. Võib öelda, et filmiproduktsiooniõppe kaudu on Balti filmi- ja meediakool (BFM) vanim tegija süsteemse loomemajanduse ja loomeettevõtluse õpetamise alal. Kogemust on seal selles vallas 12 aasta jagu. TLÜ dotsent ning meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juht Indrek Ibrus selgitab: „Hea näide ehedast loomemajanduse õppest on unikaalne ristmeedia õppekava, samuti nüüdismeedia õppekava, kus laiema vaatega loomeettevõtluse kursus moodustab sissejuhatuse ja meediaettevõtlus teise astme jätkukursuse.“ Mainor pakub ettevõtlusõpet arvutimängude disainimisest ja idufirma tegemisest kuni üksikkoolituse ja -teemadeni, seega on ettevõtlusega seotud enamik õppekavu. „Meie uus ettevõtlusmoodul algab loovuse õpetamisega, et anda tudengitele probleemide lahendamiseks võimalikult rohkesti tööriistu,“ sõnab Elari Tamm. Marko Lõhmuse sõnul on EMTA õppekavades viimase viie aastaga ettevõtlusõppe maht märkimisväärselt kasvanud: üks ettevõtlusaine on kohustuslik kõigile bakalaureuseastme tudengitele ning magistrandid saavad soovi korral sobivatest ainetest kokku panna lausa terve mooduli. Pakutavate õppeainete arv eesti ja inglise keeles on 2009. aastast tõusnud kahelt üheksani. Ettevõtlusõpet toetab ka tudengiprojektide konkurss.

Kõik küsitletud ülikoolide esindajad nõustuvad, et üks parimaid viise ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õpetamiseks, soodustamiseks ja arendamiseks on praktika. See võib erineda nii vormilt kui ka mahult või jõuda ülikooli raamidest hoopis välja kas inkubaatoritesse, häkatonidele või tootearendusprogrammidesse. EMTA tudengite tagasisidest selgub muu hulgas, et praktikal, just klassiruumist väljas, kaob ka sügavale juurdunud hirm, et raha teenides läheb kunsti väärtus justkui kaotsi. „Ettevõtlust – nagu ka pillimängu – raamatust selgeks ei õpi. Kõik käib praktika kaudu ja iga kaotus või võit on selles õppes kuldaväärt,“ väljendab Marko Lõhmus kõigi küsitletute arvamust. Peale praktilise kogemuse sunnib ettevõtlusõpe tudengit muu hulgas oma professionaalse elu üle järele mõtlema ja enda sisse vaatama. See, mis ta sealt leiab, võib esialgu üllatada, hirmutada või vähemalt ebamugav olla. Mervi Raudsaar lisab: „Kindlasti tuleb meeles pidada, et mõnele üliõpilasele on ettevõtlusõpe ebameeldiv, kuna sunnib ta turvalisest mugavustsoonist väljuma. Paljude tudengite sotsiaalsed oskused ja ettevõtlik hoiak tuleb alles kujundada ning ülikool saab selleks turvalise harjutusruumi pakkuda.“ Kõigis ülikoolides püütakse ettevõtlusõppe osana teadlikult toetada meeskonnatööd, kuna see aspekt on kunstialases erialaõppes tihti nõrk.

Koostöö on oluline nii tudengitele kui ka ülikoolidele. 2016. jaanuaris alustas tegevust programm „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (EETA). Programmi eesmärk on rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua kõigile õppijaile võimalus ettevõtlusõppe läbimiseks. EETA toetab koolilõpetajate ettevõtliku hoiaku kujunemist ning ettevõtlusega alustamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kasvu, et suurendada nende konkurentsivõimet tööturul. Ka üldsuse teadlikkuse tõstmine ettevõtlikkuse kujundamise ja ettevõtlusõppe arendamise vajalikkusest on üks EETA programmi olulisi ülesandeid. Ettevõtlusõppe propageerimise teeb keerukaks see, et tegu on põhieriala toetava õppega ja seetõttu on kõigil inimestel sellest isemoodi arusaamine. Muusika, kunsti, filmi või mõne muu loomeeriala õpetamisel ei julge ennast siiski igaüks eksperdiks pidada. See paneb ülikoolidele avaliku arvamuse kujundamisel suure vastutuse ja nõuab neilt suurt ühtsust. Tallinna ülikoolis EETA programmi juhtiv Külliki Tafel-Viia ütleb TLÜ kohta nii: „Ülikooli hoiak on, et ettevõtlikkust ja ettevõtlust tuleks rohkem õpetada ja õppekavadesse põimida, õpetada seda eri ainete kaudu.“ Mervi Raudsaar lisab, et see, kuidas EETA ja sellelaadsed koostööprogrammid pikas perspektiivis ettevõtlusõpet mõjutavad, oleneb sellest, kui nutikalt suudavad ülikoolid ise võimalusi ära kasutada ja jätkusuutlikke mudeleid luua.

Ettevõtlusõppe tulevik tundub helge, kuid päris kindel see meie kiiresti muutuvas maailmas pole. Küll aga tahaks kõigile loovtudengitele ja miks mitte ka õppejõududele hinge peale panna, et ettevõtlusõppest tuleb kindlasti ise osa võtta ja alles siis selle kohta oma arvamus kujundada. Kõigist tudengitest ei peagi ettevõtjaid saama, kuid nad võiksid vähemasti olla oma teadliku karjäärivalikuga rahul – ja miks mitte lausa õnnelikud?