Lätist, positiivselt

Joosep Sang

Läinud nädalavahetusel Eesti piiri lähedal mereäärses Salacgrīvas peetud festival „Positivus” on juba võitnud tunnustussõnu sellistelt „nina püsti” väljaannetelt nagu Briti Telegraph ja Guardian („Lush!” hüüatab viimane). Tõepoolest, männimetsa all ja liivarannaga mere vahetuses läheduses viiendat korda toimunud muusikapidu mõjus oma suurusele vaatamata soojalt ja sõbralikult, pakkudes lisaks poolelt tosinalt lavalt tulvavale muusikale muidki võimalusi end hästi tunda, kas või mändide vahele riputatud võrkkiikedes hedonistlikult aega veeretades.   

    

Festivali seekordsed peaesinejad olid Hurts, James, Editors, Beach House, Röyksopp ja Mark Ronson & Business Intl, kuid „nimega” artiste oli teisigi: OK GO, Tunng, King Charles, Yoav … Sellist nimerida pilgu eest läbi lastes torkab silma, et stilistiliselt on festival seadnud üsna kitsad piirid, võtnud fookusesse „valge”, britiliku kitarripopi ja indie-popi, lisaks hoolikalt doseeritud põiked elektroonilisema popi ja uut laadi dream-folgi radadele. Peaaegu täielikult puudusid festivalil afroameerikalik gruuviv muusika ja igasugune globaalse küla vaimus multikulti. Kolme nädala eest peetud 130 000 külastajaga Roskilde festival, ehkki mitu korda suurem ja kuulsam, on samuti popi- ja rokifestival,  kuid rullis selgi aastal kuulajate kohal lahti värvilise vikerkaare, mis hõlmas kõikmõeldavat muusikat etnost hiphopini. „Positivus” on valinud teise tee (kahtlemata on selgi omad selged plussid), pakkudes „põhjusega” kohale tulnud kuulajale läbimõeldud valiku koos glamuursete nimedega oma valdkonna laineharjalt. Hiigelsuure pealava ette kogunenud kogesid mitmeid kuldseid hetki nagu Mark Ronsoni DJ-setiga läbi põimitud live või ekstravagantse King  Charlesi keevalise grungeni küünitav kontsert. Minu isiklike avastuste seas oli Iisraeli juurtega Yoav, kes suutis oma hääle, kitarri ja looper’iga loodud „taustabändiga” pealava üksinda enam kui ära täita. Tunng, millele panin suuri lootusi, jäi seevastu lahjaks.     

Eestit märkas kõikjal       

Et Salacgrīva on lähedal, pole suurt vahet,  kas sõita Tallinnast Kilingi-Nõmme festivalile „Schilling”, Leigo järvede äärde või tühised viisteist kilomeetrit Ikla piiripunktist lõunasse. Publiku hulgas kuulis eesti keelt peaaegu igal sammul ning eestimaist, ehkki vaata et eranditult ingliskeelset muusikat kõlas ka lavadelt. Pole kahtlust, et Tallinn Music Week’i tegevus on nüüdseks hakanud vilja kandma (silmapilkseid tulemusi oodata olnuks ka naiivne) ning meie vägagi kirju ja kihav noor popi- ja rokielu  saab oma magusamaid vilju teenitult sageli ka välisfestivalidel kuulajate ette kanda. Tallinn Music Week esitles reedel oma laval kuut bändi (Badass Yuki, Kreatiivmootor, Mimicry, Junk Riot, Nevesis ja Aides), lisaks astusid üles meie DJd ja suurematel lavadel sellised juba mõningast rahvusvahelist tuntust kogunud artistid nagu Malcolm Lincoln, Iiris ja Ewert & The Two Dragons. Eriti viimane pani festivali B-lava esise arvuka publiku korralikult kaasa  elama. Neil, kes räägivad, et Ewertit võiks ja peaks ees ootama korralik läbimurre laia muusikamaailma, on kahtlemata õigus. Lootkem, et see ka juhtub, sest ainult väga heast muusikast ei pruugi piisata, vaja on ka püsivust, suhteid, õnne ja usku suurte plaanide teostumisse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming