Laps ja tema muusikaõpingud

Urvi Haasma, Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees

EMU 36. täiskogu 26. – 28. V Tallinnas        EMU ehk European Musicschool Union on Euroopa rahvuslikke muusikakoolide liite ühendav katusorganisatsioon, mille lõid 1973. aastal viie suurema Euroopa riigi esindajad. Tänaseks ühendab EMU 26 riigi muusikakoolide liite. Seega esindab EMU Euroopa ulatuses  enam kui 6000 muusikakooli, 150 000 õpetajat ja üle nelja miljoni õpilase. Eesti Muusikakoolide Liit on EMU liige aastast 2001.        EMU eesmärk on muusikahariduse propageerimine, selle edendamine Euroopa riikides, koostöö toetamine infovahetust korraldades ja muusikakoole puudutavate küsimuste lahendamisel, propageerides õpetajate, õpilaste ja muusikakollektiivide vahetust riikide vahel,  abistades rahvuslike ühenduste loomisel ning hoides kontakte UNESCO, IM C ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.   

EMU korraldab paariaastase intervalliga Euroopa riikides koostöös kohaliku ühendusega noorte muusikafestivale (2009. a Austrias  Linzis, 2007. a Budapestis, 2004. a Malmös ja Kopenhaagenis). Tuleval kevadel ootab 5000 noort muusikut kõikidest Euroopa riikidest külla Emilia Romagna piirkond Itaalias. Eesti muusikakollektiivid on nendel festivalidel osalenud juba 1998. aastast peale.       

EMU täiskogud ehk peaassambleed toimuvad kord aastas erinevates Euroopa riikides, mis annab põhikirjajärgsete kohustuste kõrval  võimaluse teha lähemalt tutvust vastuvõtva maa muusikahariduse korralduse ja tasemega. Eesti vastu on Euroopa riikide esindajate hulgas juba ammu olnud suur huvi. Seepärast toimuski EMU 36. peaassamblee Tallinnas. Iga peaassamblee raames toimub konverents mõnel aktuaalsel teemal. Tänavu oli arutelu all muusikakoolide tulevik Euroopas – „The Future of Music Education in Europe – Further Development of Music Schools” , täpsemalt  pingeväli muusikahariduse kvaliteedi ja sotsiaalsete ülesannete vahel (alapealkirjaks „The field of tension between quality and social responsibility in music education”). Põhiettekanded tegid Marje Lohuaru Eesti muusika- ja teatriakadeemiast, Anja van Keulen Het Concertgebouwst, Urvi Haasma Eesti Muusikakoolide Liidust, Ulla Pohjannoro Sibeliuse akadeemiast ja Timo Klemettinen Soome Muusikakoolide Liidust.       

Ettekanded puudutasid nii projektipõhist muusikakasvatust (A. van Keulen) kui ka muusikakoolides antavat süstemaatilist muusikaharidust (U. Haasma, U. Pohjannoro ja T. Klemettinen). Projektipõhist muusikaharidust on puudutanud ka koos paari eelmise peaassambleega toimunud konverentsid (näiteks projektidest „4strings” Hispaanias, „Leerorkest” Amsterdamis jmt).       

Muusikaharidust antakse Euroopa riikides üsna erinevatel alustel. Endistes sotsialismileeri riikides ning Soomes on tegemist iseseisvate muusikakoolidega, kus õppetöö toimub valdavalt ühtsete õppekavade alusel ja mille eelduseks on edukalt sooritatud sisseastumiskatsed ning sihikindel töö instrumendiga (Soome, Serbia, Slovakkia, Tšehhi, Läti). Mitmes riigis, näiteks Norras, Rootsis ja Hollandis, on tegemist nn kultuurikoolidega, kus pannakse  enam rõhku muusikahariduse sotsiaalsele kui muusikalisele aspektile.     

Erinevalt Eestist ei ole mitmel pool üldhariduskoolide õppekavas muusikat eraldi õppeainena, mistõttu muusika- ja kultuurikoolid ongi asunud seda puudujääki projektipõhiselt täitma. Neid polaarsusi väljendasid ka konverentsi ettekanded. Eesti Muusikakoolide Liidu tõstatatud küsimustest pakkusid huvi kaasaegse infotehnoloogia kasutamise võimalused muusikakoolis ning õpetuse kvaliteedi ja kaasaegse  õpetamismeetodi vajalikkuse küsimus. Eesti pakkus külalistele ka muusikat meie õpilaste esituses: iga poolpäeva juhatas sisse õpilaste esinemine konverentsiruumides, suurem kontsert anti Hopneri Majas koos Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestriga, Rocca al Mare vabaõhumuuseumis esinesid noored folkloorihuviala õpilased Võru muusikakoolist. Mitmed külalised toonitasid saadud muljete eriti suur väärtust.   

Peaassamblee teisel päeval jaguneti töö rühmadesse, kus arutati EMU ees seisvaid strateegilisi ülesandeid: mida saab EMU teha, mida mitte. Osa Euroopa riike, kus tegemist rohkem kultuuri- kui muusikakoolidega, peab õigeks, et EMU haaraks kogu huviharidust ja oleks selle  esindajaks Euroopa Liidus. Teine pool kohalolnuist panustab kitsamalt muusikaharidusse ja selle kvaliteedi tõstmisse. Leiti, et kuna muusikahariduse alused riigiti erinevad, on raske riikide haridussüsteemi otseselt mõjutada. Küll aga saab rõhutada muusikahariduse tähtsust inimese kujunemisele ja elus hakkamasaamisele, sõltumatult sellest, mis alal ja kellena pärast tegutsetakse. Arutati ka liikmete poolt ette valmistatud SWOT-analüüside põhjal rahvuslike ühenduste tegevuse plusse ja miinuseid. Küllap jäävad eriarvamused sõltuvalt iga maa taustsüsteemist kõrvuti eksisteerima ka edaspidi. See ei tähenda, et neil teemadel ei tuleks edasi vaielda, sest ühisosa on ju vaieldamatult olemas – laps ja tema muusikaõpingud. EMU järgmine suurem ettevõtmine 26. – 29. X Hollandis Zeistis pühendatakse muusikakoolide kvaliteedihindamise riigiti erinevatele aspektidele (õpetajad, avalikud suhted, töö  vanematega).