Liszt Tartus

Alo Põldmäe

2011. aasta on muusikailmas kuulutatud Ferenc Liszti aastaks. Sellega tähistatakse pianismis revolutsioonilise pöörde teinud ungari muusika  suurkuju 200. sünniaastapäeva. Sel puhul on sobilik esile tuua tema seos Eestiga: Liszt külastas 1842. aasta kevadel Tartut, kus andis 9., 11. ja 12. aprillil (u. k järgi) kolm ülimenukat kontserti, kaks neist Tartu ülikooli aulas. Need esinemised oli suursündmus nii Tartu kui kogu regiooni kultuurielus. 

Liszt võlus ja rabas inimesi oma musikaalsuse, virtuooslikkuse, aga ka välimusega. Tema puhul sai määravaks virtuoosi ja helilooja erakordsete võimete harv süntees, tehniline üleolek koos mõtte intensiivsuse ja muusikalise uudsusega. Liszt lõi romantilise kangelase kuju muusikas. See oli nii tugev, et veel sadakond aastat hiljemgi on püütud teda jäljendada. Miks tuli Liszt Eestisse? Balti provintside  keskust Riiat külastanud ja Peterburisse edasi reisinud Lääne-Euroopa muusikutele jäi Tartu teele ette. Kuna raudteid veel polnud, siis kulges ka Liszti 1842. aasta Venemaa kontserdireis tõllaga Riiast Peterburi läbi Tartu. Tartu külastused sagenesid pärast Tartu ülikooli taasavamist 1802. aastal ning eriti ülikooli aula, esindusliku kontserdipaiga avamise järel 1813. aastal. Eelteade Liszti tulekust Tartusse ilmus saksakeelses lehes Dörptsche Zeitung 20. märtsil  1842. aastal (vana kalender): „Liszt saab oma triumfireisil läbi Euroopa, kus seda helide riigi isevalitsejat vürstlike auavaldustega vastu on võetud, mõne päeva pärast Tartusse saabuma.       

… Berliinis andis ta hiljuti kahe kuu jooksul 18 kontserti. … Peaaegu kõik need õhtud täitis ta  ise ja üksi, harilikult seitsme numbriga, millele reeglina tuli veel tormiliselt nõutud lisa. Rohkem kui 60 palaga sisaldasid need õhtud alati uudsuse võlu ja elavust”.       

Pärast Tartu teist kontserti ilmus samas järelkaja 31. märtsil: „Lõpuks saime ka meie eile õhtul osa õnnest kuulda siin läbisõidul viibivat Liszti, kes on teel Peterburi. Armastusväärse lahkusega oli geniaalne kunstnik valmis meie linna publiku nõudmistele ja soovidele vastama ja mitmel kontserdil oma väljapaistvaid saavutusi ja seni kättesaamatut meisterlikkust meile näitama. Oleks rumal ettevõtmine ja tühi vaev siin ise kiidusõnu looma hakata, kui Liszt juba  kogu Euroopa avaliku häälega on suurimaks praegusaja muusikageeniuseks kuulutatud ja kiidetud”. Edasi keskendub artikli autor kolme tolleaegse kuulsa pianisti Sigismund Thalbergi, Adolf Henselti (kes ka Tartus esinenud) ja Liszti võrdlemisele ja teeb otsuse, et Liszti võimas geenius jätab teised kaugele maha.     

Piiritu vaimustus tuleb aga 7. aprilli Dörptsche Zeitungis: „… Ka meid on tema geeniuse saladuslik võlu haaranud ja koos temaga lisztomaania, see meie kiire ja närviliselt erutava aja kummaline iha. … Ta andis 28. ja 30. märtsil ülikooli suures ja täis aulas kaks kontserti, mõlemal mängis ta ainult ise ja üksi, enne ja pärast iga numbrit rõkatas talle vaimustatud rohke aplaus. … nüüd on jäänud tühi, peaaegu  nukker igatsus millegi nimetu järele. See on ta geeniuse võluvõim. Liszt on võimas, mälestus temast jääv. … (nüüd) oleme võetud lisztiaanide leeri ja tahame alatiseks sinna jääda”. Saksa ajalehe Inland andmeil andis Liszt 12. aprillil Tartus kolmandagi kontserdi. Selle toimumiskohta pole õnnestunud kindlaks teha. Mida Liszt Tartus mängis? Seegi pole täpselt teada, sest eraldi kavu ei trükitud. On teada teosed, mida Liszt mängis Venemaa  reisidel 1842., 1843. ja 1847. aastal. Suure osa moodustasid improvisatsioonilist laadi fantaasiad ja teiste heliloojate ooperimeloodiatest parafraasid (Bellini, Donizetti) ning transkriptsioonid (Schubert, Beethoven, Rossini, Glinka, Aljabjev). Teistest autoritest mängis ta rohkem Weberit, Chopini, Fieldi, Hummelit. Enda originaalloomingust enim „Kromaatilist galoppi”,  „Bravuurset valssi” ja „Ungari marssi”. Nende  teoste põhjal võib vaid oletada, mida Liszt võis Tartus mängida, sest siinsetes arvustustes keskenduti Liszti ülistamisele, mainiti vaid üht teost, Moscheles’i sonaati neljale käele, sedagi märkimaks üliõpilasele Bernardile langenud erilist au – too sai teost esitada koos Lisztiga. Programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” koostööpartner Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum tähistab koostöös TÜ ajaloomuuseumiga Liszti tähtpäeva 14. aprillil 

Tartus. Mälestuspäeva avab kl 12 TÜ aulas tervituskontsert „Liszt mängis just siin 69 aastat tagasi”, solistiks Lauri Väinmaa.      Kell 14 järgneb TÜ ajaloomuuseumi valges saalis  teaduslik sümpoosion „Tartu ülikool, klaver ja Liszt”, sõna võtavad Urve Lippus, Jaan Ross, Lembit Orgse, Mart Jaanson, Geiu Rämmer, Alo Põldmäe ja Virge Joamets. Avatakse klaverite näitus „Tartu ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute klavereid” (koostaja A. Põldmäe) ning näitus „Maailmanimega pianiste Eestis” (U. Lippus, G. Rämmer ja Tiinamai Keskpaik). Kell 18 annab Lauri Väinmaa klaverinäituse pillidel Liszti muusika kontserdi. Lisztiga seotud  luulet loeb ülikooli magistrant Piret Kuub.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming