Lummav ooperiõhtu Tallinna raekojas

Vaike Kiik-Salupere

Kai Rüütel (metsosopran, Eesti/Suurbritannia), Paul Carey Jones (bariton, Suurbritannia), Tarmo Eespere (klaver, RO Estonia), kavas katkendid Mozarti, Bizet’, Massenet’, Tšaikovski, Verdi ja Wagneri loomingust. 26. VII Tallinna raekojas. Metsosopran Kai Rüütel on harv esineja kodumaal, kuna noore laulja töö on pikemat aega seotud Londoni Kuningliku Ooperimaja Covent Gardeni ja Šoti Ooperiga Glasgow’s.

Rüütli lauluõpingud said alguse Mare Jõgeva ja Henn Eriku lauluklassis Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis, millele järgnes Haagi Kuninglik Konservatoorium ja Londoni Kuningliku Ooperimaja noorte solistide koolitus. Viimatised esinemised on olnud Londonis Covent Gardenis Verdi „Falstaffis” Meg Page’i osas ning Wellegunde Wagneri „Reini kullas” ja „Jumalate hämarikus”. Paul Carey Jones on pärit Walesist ning tema rollipagas on rikkalik. Mainida võib teiste hulgast Scarpiat „Toscas” (Northern Ireland Opera), Fiorellot „Sevilla habemeajajas” (Scottish Opera) ja Escamillot „Carmenis” (Dublin Lyric Opera). Oratooriumide repertuaari kuulub lauljal üle viiekümne teose.

Kai Rüütel alustas kontserti Charlotte aariaga Massenet’ „Wertherist” ja lummas publiku sooja ja pehme hääletämbriga esimestest nootidest peale. Kirka ja heliseva baritoniga üllatas publikut Paul Carey Jones Macbethi aariaga „Perfidi! All Angolo contro me v’unite!”. Verdi muusika lõi tema esituses särama nii kõrges kui madalas tessituuris ja laulja valdab meisterlikult nii pianissimo’t kui ka efektset verdilikku forte’t. Kontserdi avanumbritest oli selge, et publiku ootused saavad täidetud ja enamgi veel. Väga sümpaatsena mõjusid läbimõeldud mängulised lahendused nii soolonumbrites kui duettides. „Jevgeni Oneginist” Olga aaria oli Rüütli esituses lapsemeelne ja sarmikas. Laulduna väga kauni, pehme tämbriga nii retsitatiivi kõrges registris, laulvas legato’s aarias kui ka madalas registris aaria lõpuosas. Paul Carey Jones valdas Figaro aarias „Non piu andrai” suurepärast mozartlikku vokaalset nõtkust ja Figaro karakter loodi kuulajate ees mängleva elegantsiga. Heas kooskõlas esitati mänguline don Giovanni ja Zerlina duett. Kai Rüütel laulis siin tavapärast sopranite partiid nauditava kerguse ja kõlaga. Väga hea maitsega lõi Rüütel mängulise ja särava Carmeni kuju. Mõlemad lauljad jäid lisaks suurepärasele häälekasutusele meelde näitlejameisterlikkuse tõttu. Häälte tämbriline sobivus tuli eriti esile Escamillo ja Carmeni duetis „Si tu m’aimes”, millele järgnes meeldejääv Escamillo kuplee. Kai Rüütel kaunistas kupleed ooperitegelaste Frasquita, Mercédèsi kui ka Carmeni laulufraasidega, viies koos Escamilloga stseeni efektse kulminatsioonini. Märkimisväärne mõlema laulja puhul oli erakordselt nauditav prantsuse, saksa, itaalia, vene ja inglise keele selge hääldus.

Pianist Tarmo Eespere on suurte kogemustega ooperilauljate kontsertmeister. Ka seekord paistis Eespere silma tähelepanuväärse oskusega jälgida lauljat, olles vajadusel kas delikaatne muusikaline partner või suurejooneline, orkestri rikkaliku kõlaga pianist. Ooperiaariatele ja -duettidele lisasid esinejad kava lõpus mängulist kergust lauludega tuntud muusikalidest. Kontserdi lõpulugu,

C. Porteri „Wunderbar” oli suurepäraste lauljate esituses lihtsalt oivaline. Kokkuvõtvalt – wunderbar!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming