Mälestuseks

TOOMAS VELMET

?Akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis? 28. III. 28. III käesoleval aastal oleks 47aastaseks saanud eesti pianist Rein Mets (1957 ? 2003). Eesti kontserdipublik peab hästi meeles tema tarka, süvenenult lõpuni viimistletud pianismi. Eriliselt hea oli tema kontakt selliste XX sajandi autoritega nagu Skrjabin, Debussy, Ravel, Bartók ja Messiaen. Tema kontsentratsiooni- ja töövõimest on saanud legend. Kahjuks röövis raske, parandamatu haigus meilt parimas eas muusiku.

Tema sünnipäeval mängiti Kadrioru lossis ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas kontsert, mis kõige paremal võimalikul viisil kandis varalahkunud muusiku mälestust. Kava koosnes kahest suurvormis kammerteosest: esiteks Peteris Vasksi kaheksaosalisest ?Episodi e Canto perpetuo? (1985) viiulile, t?ellole ja klaverile (Hommage a O. Messiaen) ning siis Olivier Messiaeni kaheksaosaline ?Quatuor pour la Fin du Temps? (?Kvartett aegade lõpust?, 1941) viiulile, klarnetile, t?ellole ja klaverile, mille esituse pühendasid interpreedid Rein Metsa mälestusele. Sellise kavaga kontserdi esitasid rohkearvulisele publikule Elo Tepp (viiul), Lembi Mets (t?ello), Vahur Vurm (klarnet) ja Nata-Ly Sakkos (klaver). Et Vasksi ?Episodi e Canto perpetuo? on fantastiliselt hea kammerteos, see teadmine on juba ammu levinud ja tunnistan, et kuuldused vastavad sajaprotsendiliselt tõele. See Vasksi austusavaldus Messiaenile seisab oma väärtustelt väärikalt Messiaeni kvarteti ?Aegade lõpust? kõrval. Mulle ei meenu ükski oma väljendusvahenditelt nii nüüdisaegne kammerteos, mis oleks samavõrd emotsionaalselt arusaadav kui mõistetav. Ikka ja jälle tahaks meenutada Eduard Tubina öeldut, et tõelist annet ei ole võimalik peita ühegi väljendusvahendi taha.

Olivier Messiaeni kavas olnud teosega on allakirjutanul eriline suhe kahel põhjusel. Esmakordselt kuulsin selle teose viiendat osa ?Louange a l´Éternité de Jesus? (?Ülistuslaul igavikule Jeesuses?) 1970. aastal Moskvas T?aikovski konkursi t?ellistide esimeses voorus geniaalse noore prantsuse t?ellisti Fredric Lodeoni esituses. See oli sensatsioon kahes plaanis: esiteks võitis ta selle teose esitusega jäägitult publiku ja teiseks sai temast konkursi skandaal, kuna ?ürii ei pidanud võimalikuks Lodeoni esimesest voorust kaugemale lubada (!). 1978. aastaks oli aeg jõudnud nii kaugele, et professor Villem Reimann astus tolle aja kohta küllalt riskantse sammu, pöördudes palvega Prantsusmaa suursaatkonna poole Moskvas, et nood võimaldaksid muretseda Messiaeni kvarteti noodimaterjali. Imestus ja rõõm olid võrdselt suured, kui mõne aja pärast saabus professorile rahvusvaheline panderoll nimetatud teosega.

Sama aasta sügisel kanti teos esmakordselt Eestis ette sealsamas Kadrioru lossis, esitajateks Tõnu Reimann (viiul), Matti Reimann (klaver), Hannes Altrov (klarnet) ja Toomas Velmet (t?ello). 1979. aasta mais läks ETVs eetrisse re?issöör Jüri Tallinna Glehni lossis tehtud video, kus kvartetti esitasid samad interpreedid. Kahjuks leidus keegi üliagar, kes avastas, et Messiaeni teose idee on teoloogiline, ja ülesvõte hävitati.

Toimunud kontserdil oli teose ettekanne üks paremaid, mida olen üldse kuulnud. Interpreetide lõpuni viidud süvenenud tahteavaldus viis esituse sinna lähedale, mida Messiaen viimases osas kuulutab, s.o. ?Pühitsetud inimese ülistus?. Minu isiklik subjektiivne sümpaatia kuulub aga loomulikult kvarteti V osa esitajale Lembi Metsale. Aeg-ajalt olen kuulnud küsitavat, et mis asi see ?akadeemiline kammermuusika? üldse on? Sellelt kontserdilt oleks küsijad saanud ammendava vastuse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming