Meistrid ja noored talendid

Piret Aidulo

Tänavuse rahvusvahelise orelifestivali (1. – 11. VIII) avas oreliöö Niguliste kirikus: seitse kontserti, nende vahel filmikaadrid Nigulistest ja loengud muuseumivaradest (lektor Tarmo Saaret). Orelit mängisid Andres Uibo, Anna Karpenko (Moskva), Peter van Dijk (Holland), Ines Maidre (Eesti/Norra), Piret Aidulo, Deniss Kasparovitš ja Ulla Krigul. Alustati kell 21.59 kolmesaja kuulajaga ja lõpetati 4.59 kolmekümne vastupidavamaga.

Pisut statistikat: Tallinnas anti 40 kontserti (sh avamine ja tornimuusika puhkpillidelt ning festivali missa Jaani kirikus), Pärnus kolm ning maakondades veel kümme: Van Dijk mängis Kodaveres, Iisakul, Emmastes ja Kärdlas, Alexander Gorin (Iisraelist) Tormas ja Lohusuus, Ines Maidre Räpinas ja Rõuges ning James David Christie (USA) Vastseliinas ja Valgas. Meistrikursusi oli kaheksa, juhendajad van Dijk, Christie, Jean-Pierre Leguay (Prantsusmaa), Yuval Rabin (Šveits) ja Edmund Boric Andler (Hovaatia). Peeti 2 + 4 loengut orelitest. Oleviste orelist rääkis van Dijk ja oreliajaloo algusaastatest Eesti alal Toomas Siitan. Lisaks nelja Tallinna oreli lühem tutvustus koos kontserdiga „Orelirännaku” raames: toomkirikus mängis orelikontserdi ja tutvustas pilli Kadri Ploompuu, Kaarlis Piret Aidulo, Nigulistes Tiit Kiik ja Püha Vaimu kirikus Kristiina Hoidre.

Nii ulatusliku programmi puhul tuleb teha valik. Püüdsin käia kõikidel õhtustel kontsertidel, kus esinesid festivali peakülalised, ning jõudsin põgusalt tutvuda ka noorte talentidega, kelle mäng ja kohalolu ilmestas kogu ettevõtmist. Osales 15 noort muusikut. Alustame kaugematest: kolm noort mängijat Ignat Izotov (õpetaja Aleksandr Fiseiski), Igor Baranovski ja Alihhan Kunduhhov (mõlemal õp Anna Karpenko) Moskva Gnessinite-nimelisest muusikakoolist. 12aastase Kunduhhovi veenev esitus jäi meelde juba festivali avamisel toomkirikus. Suurepärase mulje jätnud Maria Tšerepanova (prof Natalia Vedernikova ja Konstantin Volostnov) esindas Moskva konservatooriumi ja kaks noort sama kooli akadeemilist muusikakolledžit: Polina Tšernõšova ja Ivan Gavrikov (õp Galina Semjonova). Tatjana Ivanšina (õp Juri Semjonov) on Peterburi Rimski-Korsakovi-nimelise muusikakolledži kasvandik ning kaks venda, Martin ja Jan Škrabka (õp Vlastimil Kovář) Tšehhi Šporki-nimelisest kunstide koolist.

Eestist oli noori osavõtjaid kuus: Andres Naruson Narva koorikoolist (õpetaja Tuuliki Jürjo), Arno Gabriel Humal Tartu Heino Elleri nimelisest MKst (õp Anna Humal), Aivar Uuk Keila MKst (õp Pille Metsson), Lea Valiulina Georg Otsa nimelisest MKst (õp Kristel Aer), Liisa Hiob Tallinna VHK muusikakoolist (õp Hille Poroson) ja Andres Liiver Tallinna Lasnamäe muusikakoolist (õp Erika Jefimova).

Kuigi sain viibida vaid osal noorte esinemistest, kuulsin palju veenvaid esitusi. Omandatud oli hulk keerukat repertuaari, mis näitas õppurite arengut ja andis kuulajatele ülevaate oreliliteratuurist. Noorte esinemist meistrikursusel jälgides võis saada kinnitust lihtsatele asjadele: hea orelitehnika aluseks on tugev tase klaveritehnikas ning mitmeid elementaarseid vigu ja ajaraiskamist saab vältida, kui aplikatuur pannakse kohe alguses rangelt paika. Meie noortest mängijatest jäi silma 11aastane Andres Naruson, kes on juba pälvinud tähelepanu rahvusvahelistelgi konkurssidel.

Järgnevalt teen ülevaate Tallinna kontsertidest nende ajalises järjekorras.

Oreliööle 1. augustil järgnes festivali avatseremoonia toomkirikus, kus Kadri Ploompuu esitas särava avateosena Hugo Lepnurme „Ouverture” (1998), mis on kirjutatud tuleval aastal sajandivanuseks saava toomoreli restaureerimise lõpetamise puhul. Avamisel mängisid orelit ka juba mainitud Kunduhhov ja Ivanšina, kes mõlemad esinesid samuti silmapaistva kindlusega, esitades Rudolf Tobiase teoseid.

Avakontserdi eel mängisid Jaani kiriku tornist Aavo Otsa trompetistuudio kasvandikud Mart Aus, Priit Rusalepp ja Laur Keller.

Festivali avakontsert oli pühendatud Max Bruchi 175. sünniaastale. Esinesid James David Christie, Mari-Liis Uibo, Aare Tammesalu ja Klaaspärlimäng Sinfonietta, juhatasid Naoki Sugiyama Jaapanist ning tema meistrikursusel osalejad. Bruchi Süit nr 3 op. 88b orelile ja sümfooniaorkestrile (seade kontserdist klarnetile, vioolale ja orkestrile) esitati suure oreliga ja orelirõdult, soleeris Christie. Veidi kõhklev algus orkestris asendus rõõmuga kaunist muusikast. Eraldi tahan välja tuua kontserdi sisse juhatanud ja vaheaega oma köitva mõtisklusega täitnud õpetaja Arne Hiobi.

Bruchi teoste kõrval kõlas nüüd juba altari ette paigutunud orkestrilt Johannes Brahmsi „Traagiline avamäng”.

Kauni ja väljendusrikka soologa esines tšellist Aare Tammesalu, kes esitas orkestriga Bruchi „Ave Maria”, ning oodatud esineja oli kahtlemata viiuldaja Mari-Liis Uibo, kes on Ameerika Ühendriikides Oberlini konservatooriumi magistriõppes. Tema esitatud Bruchi viiulikontsert nr 1 g-moll köitis kuulajaid jäägitult. Sädelev tehnika ja emotsionaalsus saavutasid vaimustava kombinatsiooni ning dirigendi ja noore viiuldaja meisterlik koostöö oli paeluv.

3. augusti õhtusel kontserdil Nigulistes esines Andres Uibo, kes on olnud festivali kunstiline juht algusest peale. Kavas oli tuntav religioosne tõsidus ja läbimõeldus. Tema enda loodud „Apokalüptiline sümfoonia” („Apocalypsis symphony”) mõjus majesteetlikult. Teose viimast osa on suure eduga esitanud mitmesugused koosseisud, sh mitmel korral ka sümfooniaorkester oreli ja kooriga, näiteks Tallinnas ja Moskvas ning ees ootab Riia. Kontserdi teise poole kava koosnes ühel aastal sündinud Rudolf Tobiase ja Max Regeri teostest, pakkudes huvitavaid paralleele.

Pühapäeva õhtul andis toomkirikus kontserdi James David Christie, kes on muu hulgas Oberlini konservatooriumi oreliprofessor ja osakonnajuhataja. Tema kontserdil kõlasid Langlais’, tema enda, Alaini, von Kochi ja Barié teosed. Selline kava on siinmail suurelt osalt tundmata. Külastasin ka Christie’ meistrikursust ja võin öelda, et tema tegutsemine nii kava valikul kui õpilasi juhendades on väga metoodiline, pühendunud, meisterlik ja haarav. Mulle oli tema esinemine üks festivali kõrghetki.

5. augustil esines Nigulistes Ines Maidre. Kontserdi avapoole mängis ta uuel kooriorelil, mis pole veel lõplikult valmis, kuid mida saab juba kontserdil kasutada. Kerlli, Bruna ja Böhmi teosed kõlasid uuel orelil päris toredasti. Bachi Prelüüd ja fuuga C-duur oleks ehk rohkem sobinud suurele orelile, mille võimalused avanesid täiel määral kontserdi teises pooles, kus kõlasid Zariņši ja Tournemire’ kõrval ka kolm osa Guy Bovet’ tsüklist „Kiriklikud tangod” („Tangos ecclesiasticos”). Hästi tabatud karakterid ja virtuooslik esitus hoogsate rütmidega meeldisid publikule väga ja teenisid lisapala.

6. augustil andsid Tallinna Kaarli kirikus kontserdi noored talendid. Kõik üheksa esinejat jätsid väga hea mulje, kuid küpseima etteaste tegi Maria Tšerepanova, esitades Dupré „Variatsioonid vanale prantsuse jõululaulule”.

Õhtul Nigulistes oli Matthias Gieseni (Austria) kontsert asendatud teiste esinejatega, kuid publik ei pidanud pettuma. Kontserdi esimese poole mängis Peter van Dijk kooriorelil ja teise poole Ulla Krigul suurel orelil.

Van Dijk oli valinud kavva muusikat 1713. aasta Utrechti rahu perioodist. Pikaajaline kogemus vanema muusika mängimisel ja oskus sellesarnased orelid hüüdma panna andsid tõeliselt nauditava tulemuse. Väga hea oli ka kontserdi teine pool, kus Ulla Krigul esitas Niguliste suurel orelil Guilmant’i, Tüüri ja Regeri loomingut. Max Regeri suured koraalifantaasiad ei kõla meie kirikutes just sagedasti, sest need ulatuslikud teosed on väga nõudlikud nii mängutehnilises kui oreli omaduste mõttes.

7. august pakkus mitmekülgse muusikaelamuse. Kell 18 mängis toomkirikus Jean-Pierre Leguay, kes on Pariisi Notre-Dame’i kiriku titulaarorganist ning Dijoni konservatooriumi oreli ja improvisatsiooni emeriitprofessor. Pime muusik on õppinud ka kompositsiooni Messiaeni juures, mistõttu oligi lisaks Schumanni, Brahmsi ja Vierne’i loomingule kavas ka tema enda Prelüüd aastast 1975 ning sellega helikeelelt väga sarnane improvisatsioon.

Kaks tundi hiljem Nigulistes alanud kontsert kujunes oma kaalukuselt festivali keskpunktiks: Johann Sebastian Bachi „Fuugakunst” Johannese Ilmutuse raamatu tekstidega. Ilmutuse raamatus on teatavasti 22 peatükki, neist viimase luges Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson, ülejäänud tekste sai muusika kuulamise ajal lugeda ekraanilt. Muusikas vaheldusid orelifuugad ning erinevate pillide või vokaaliga esitatud kaanonid ja fuugad. Selline vahelduslikkus tuli kontserdile kasuks, sest orelifuugad üksi oleksid jäänud veidi ühetaoliseks. Kuna teksti peatükkide arv vaheldumisi muusikaga dikteeris teoste hulga, siis kujunes kontsert ka üsna pikaks. Enim köitsid mind erinevate pillide ansamblid, kelle hulgast tõstan eriti esile Olev Ainomäe (oboe d’amour) ja Peeter Sarapuu (fagott) hingestatud musitseerimise.

Isemoodi kogemus oli, et Ilmutuse raamatu mõjuvaid tekste lugedes jääb muusika nagu teisejärguliseks. Kontserdil esinesid organistid Yuval Rabin, Andres Uibo, Peter van Dijk,
Alexander Gorin, Eduard Oganesjan, James David Christie, Ulla Krigul, Anna Karpenko, Alihhan Kunduhhov. Ansamblites mängisid ja laulsid lisaks eelnimetatutele Oksana Sinkova (flööt), Arvo Leibur (viiul), Toomas Nestor (vioola), Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Aare Tammesalu (tšello), Imre Eenmaa (kontrabass), Ivo Sillamaa (haamerklaver), Lembit Orgse (klavessiin), Kädy Plaas (sopran), Ka Bo Chan (alt), Anto Õnnis (tenor), Uku Joller (bass).

8. augustil kell 18 mängis toomkirikus Jonat­han Scott Suurbritanniast. Kahjuks ei õnnestunud mul seda kontserti kuulata, aga mainin seda siiski, sest kolleegide hinnang oli väga hea: värske repertuaar, hästi mängitud ja registratsioon sobis hästi toomkiriku oreliga.

Õhtusel kontserdil esines Nigulistes Yuval Rabin. Kontserdi esimene pool kooriorelil sisaldas Johann Sebastian Bachi ja Carl Philipp Emanuel Bachi loomingut. Paraku ei õnnestunud organistil saavutada nii head tulemust nagu van Dijkil samal orelil. Kontserdi teine pool suurel orelil oli parem, kavas olid Mendelssohn-Bartholdy, Francki ja Guilmant’i teosed.

9. augustil mängis Nigulistes Edmund Borić Andler Horvaatiast. Kava oli huvitav ja hästi mängitud, esitus kirglik ja kaasahaarav. Traditsiooniliste heliloojate kõrval nagu Vidor, Reger ja Mendelssohn-Bartholdy esitas ta Bovet’ põneva teose (III osa tsüklist „Kolm Hamburgi prelüüdi”) ja Frano Paraći huvitavad „Variatsioonid” ülestõusmispüha koraali teemal. Meeldis ka Liszti „Weinen, Klagen …” („Nutmine, halisemine ….”).

Festivali viimane päev sisaldas „Orelirännaku” (vt eespool) läbi nelja Tallinna kiriku ja lõppkontserdi Tallinna Jaani kirikus, kus osalesid viimaste aastate üks edukam kammerkoor Collegium Musicale (dirigent Endrik Üksvärav), Klaaspärlimäng Sinfonietta, Andres Mustonen dirigendi ja viiulisolistina ning Ka Bo Chan (alt) ja Piret Aidulo (orel). Esitusele tuli J. S. Bachi kantaat „Geist und Seele wird verwirret” BWV 35, kus Ka Bo Chan säras keerukates soolodes, John Taveneri „Palve Jeruusalemma pärast”, kus esines sugestiivselt kammerkoori naiskoor, ja kaks Andres Uibo teost. Tema „Ave Maria” koorile ja keelpilliorkestrile näitas väikese koori suurt dünaamilist võimekust.

Õhtu tähtteos oli kahtlemata Uibo Viiulikontserdi esiettekanne. Kolmeosaline muusikateos, kus üllatuslikult kasutatakse ka koori, on saanud bukletis üksikasjaliku analüüsi Gerhard Lockilt. Teos on kirjutatud Andres Mustonenile sünnipäevaks. Kasutatud on muusikalist materjali, mis on osalt tuttav juba varasemast:
I osas 2005. aastal tšellole ja orelile loodud teost „Bach peeglis” ja III osas kooridele varasemast tuttavat „Agnus Dei”. Esitus oli haarav ja pingestatud ning pälvis teenitud tänu.

Orelifestival oma rikkalikus muusikavalikus on üks muusika-aasta kaalukamaid sündmusi. Eriilmelised interpreedid ja väga palju muusikateoseid on taas rikastanud huviliste teadmisi ja pakkunud lugematuid muusikaelamusi. Soovin kunstilisele juhile Andres Uibole palju energiat ja ideid. Publik on ootel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming