Mis on Elleri koolis juubeli eel tehtud ja teoksil?

Virge Joamets

Vastab Kadri LeivategijaSellel sügisel sai täielikult remonditud meie koolimaja. Tegemist on Euroopa Liidu rahaga ERD F tõukefondist. Samast fondist pärit raha eest oleme saanud ja saamas juurde helitehnikat, täiendanud raamatukogu ja pilliparki. Viimane on praegu väga suur probleem: pillide ost riigihanke korras on väga komplitseeritud, väga heade pillide hankimine on sellega takistatud. Pillid peaksid aga kindlasti olema kvaliteetsed. Vaja oleks välja vahetada klavereid,  juurde oleks vaja saksofone, kuna juurde on tulnud saksofoniõpilased. Korralikud pillid on juba saanud akordionistid, nimelt nuppakordionid, mis annavad rohkem võimalusi repertuaari valikul ja on ka kergemad. Samuti tahame juurde muretseda salvestustehnikat.

Oma hoones oleme teinud parima, mida vanas majas teha sai. Tuli arvestada ruumide suuruse, ja kõrgusega. Üks asi on tänased nõuded, teine hoone mõõtmed, nii et mõni asi  (nt ventilatsioon) jääb ehk silma riivama; uue hoone ehitamisel lahendatakse sellised probleemid projekteerimisel. Ruumid on nüüd sedavõrd helipidavad, kuivõrd see on võimalik. Oleme saanud kasutusse võtta IV korruse. Kauni sisekujunduse autor on Taisi Kadarik. Edaspidi ootame laienemise võimalust, loodame sellega peale hakata 2010. aastal. Hoovipealsesse juurdeehitusse on planeeritud õpilaskodu, samuti õpperuume, et korraldada  paremini kooride-orkestrite ja lavalise-kehalise liikumisega seotud tegevust, praegu tegutsetakse renditud ruumides. Detailplaneering on sees linnavalitsuses, ootab arhitektuurilise eskiisi väljakuulutamise taga.

Õppetöös on uus, et oleme alustanud uute kolmeaastaste riiklike õppekavadega. Paari aasta pärast, kui korraga lõpetavad IV ja III kursus, on näha, missuguseks kujuneb kolm aastat õppinute pillimänguoskus – näeme, mis  saab, kui õpitakse vähem aega. Õppetöös muid uuendusi kavas pole. Pigem loodame stabiilsusele, et inimesed saaksid rahulikult õppida. Erialatundide maht ei tohiks mitte mingil juhul enam väheneda, kuigi tänapäeva noorel on tohutu ajapuudus. Mida teha, et seetõttu ei loobutaks meie koolist? Kuidas omandada ained mitte kogu aeg kontakttundides käies? Selles osas pakub uusi ja huvitavaid võimalusi infotehnoloogia. Mõtleme, kuidas tuua meile efektiivseid e-õppe võimalusi, näiteks korraldada meistrikursusel osalemist, konsultatsioone infotehnoloogia võimalusi kasutades jne.

Otsime võimalusi, mis teeksid meid veel avatumaks rahvusvahelisele infole, annaksid meile juurde midagi inspireerivat. Infotehnoloogia on valdkond, mida me konservatiivsel, sajandeid samal moel inimeselt inimesele edasi antud õpet saanud muusikutena kardame, kuid mille ees me ei saa ust sulgeda.  Rütmimuusika osakond tegutseb meil ametlikult 2007. aastast ja on omaette huvitav tsunft. Siin on väga tore õpetajate kollektiiv, konkurss on väga suur ja osakonna olemasolu on kindlasti vajalik. See osakond siiski ei tohi hakata domineerima akadeemilise osa üle: meil on ranged proportsioonid vastuvõtul, hoolimata suurest konkursist rütmimuusika osakonda. Käsitleme end ikkagi akadeemilist haridust andva asutusena. Stiiliõpe on  väga teretulnud, rütmimuusikat nagu teisigi stiile peaks olema siin võimalik omandada vähemalt algteadmiste tasemel, aga eelkõige peame andma hea pillimänguoskuse. Stiile saab edaspidi juurde õppida, pillimänguoskus peab olema, vastasel korral pole võimalik ka stiili teostada. Kooli juubelikontsertide programm on hästi soliidne ja suurejooneline.

Olen tänulik, et kooli enda initsiatiiv huvitavaid üritusi korraldada  on niivõrd suur. Näiteks lauluosakond on juba aastaid korraldanud huvitavaid etendusi, seekord tuleb neil eesti rahvamuusikale ja Veljo Tormise loomingule tuginev rahvalik etendus „Ai simmai-ruudi-ralla”. Rütmimuusika osakond annab omaloomingulise etenduse „Suur maalritöö”. Peale selle on meie õpetajatel-õpilastel ja vilistlastel väga suur huvi kontsertidel osalemise vastu, 29. novembrist 12. detsembrini mitmel pool Tartu saalides  toimuvad kontserdid on kindlasti väga soliidsed. Väike konverents „Muusika meis endis” (lektorid Linnar Priimägi, Talis Bachmann, Alice Pehk) annab natuke laiema vaate muusikale meie ümber, kultuurile, elitaarkunstile, kunstipsühholoogiale. Ja Alo Põldmäe, kes on sellest sügisest Elleri-nimelise muusikakooli kompositsiooniõpetaja, on kirjutanud spetsiaalselt meie juubeliks teose „Elleri kooli rondo”. Põldmäe kannab endas Elleri viimase õpilasena selle koolkonna järjepidevust, tema töö ja olemine siin on seega väga tänuväärne.

Üles kirjutanud Virge Joamets

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming