Mitmetahuline vaade sümfoonilise muusika tulevikku

Kontsert „Alternative Energy“ tõi kohale rohkearvulise publiku ja paljud näod olid juba tuttavad eelnenud õhtul toimunud iseseisvuspäeva vastuvõtult.

ERKKI TERO

Kontsert „Alternative Energy“ sarjas „Tulevikumuusika“ 25. II Estonia kontserdisaalis: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts, Sander Mölder (elektroonika), Aljona Movko (video). Kavas Marianna Liigi uudisteos, Mason Batesi ja John Adamsi teosed.

Sarja „Tulevikumuusika“ järgmisel kontserdil 7. IV saab janu homsete kõlade järgi kustutada Liisa Hirschi, Timo Steineri ja Tauno Aintsi uudisteoseid kuulates. Fotol ERSO ja dirigent Olari Elts, taustal Aljona Movko visuaalid.

Daily Trippel

Eksperimentaalne sari „Tulevikumuusika“ on fookusesse võtnud uudsed seaded ja esiettekanded, mida toetab pehme rõhk elektroonikale, tulevikku ennustavatele orkestrilahendustele ja taastuvenergia kasutamisvõimaluste olulisusele laiemalt. Märkamatu foonina lisab mitmetimõistmise mõõdet kontserdisarja toetav kodumaine taastuvenergeetika arendaja Nelja Energia AS, kelle üks kurikuulus projekt on näiteks Hiiumaa ranniku lähistele plaanitav meretuulepark. Hiiumaa päritolu noor helilooja Marianna Liik, kelle teos „Motion in Oscillating Fields“ ehk „Liikumine võnkuvatel väljadel“ orkestrile ja elektroonikale sai esiettekande just sel kontserdil, on hea näide teemade ristumisest ja vastuoludest, mis seavad harjumatud lahendused alati esialgse küsimärgi alla – nii muusika kui ka muude energiaallikate puhul.

Elektroakustilise kompositsiooni bakalaureuseõppe omandanud Liik on elektroonika ja akadeemilise muusika sünteesijana tõusev täht, kes on oma haaret tõestanud ka filmimuusika konkurssidel. Ta otsib ilmekaid kõlavälju, mis tekivad elektroonilise ja akustilise heli muutuvate parameetrite ja võnkumiste kaudu. Teosele algidee andnud võnkumise kujund võiks hea fantaasia korral olla ka omalaadne seisukohavõtt nimetatud tuulepargi vibreerivate ja oma robotlikkusega võõristust väärt objektide suhtes. Õhtu võimsa avateose kandev toon oli taganev, laskuv paine ja soisesse pinnasesse kiskuv tume energia. Õõva tekitamist toetasid turbiinilaadsed tulnuklikud elektroonilised helid ning õudusfilmidest tuttavad wrong-turn’id säilitasid ehmatava külmuse, mis õnneks ei laskunud illustreerivasse groteski. Apokalüptilise kõlaga liikumine pööras kodeeritult ja õnnestunult tähelepanu keskkonnaprobleemidele ning oli kindlasti õhtu kõige etteaimamatum ja huvitavam teos.

Õhtu nimiteos „Alterinative Energy“ ehk „Alternatiivenergia“ näitas ameerika noorema generatsiooni silmapaistva helilooja Mason Batesi kire­valt kinematograafilist käekirja. Orkestri­tele omane keelpillikesksus oli siinkohal rõhu loovutanud löökpillidele, mida täiustasid kurioossed, autolammutustest päri­nevad varuosapillid. Jällegi jooksid alltekstina läbi nii kliimamuutuste kui ka taastuvenergia ideed ja ideaalid, kuid värvikirev muusikaline osa ei lasknud liigsel osutamisel end häirida. Neljaosaline XX sajandi tööstusrevolutsioonist tänapäeva ja sealt ka tulevikku kiikav rännak oli parimas mõttes ameerikalik – vallutav, uhkelt ratsutav ja põhjamaalaste meelest ehk põhjendamatut optimismi hoidev. Erinevalt Marianna Liigi skeptilistest visioonidest jättis Batesi ajatõlgendus kergelt haaratava ja vaatemängulise mulje. Elektroonikasolistina osalenud tšellistitaustaga DJ Sander Mölder lisas teosele täpseid ja skemaatilisi biitnüansse, milletaolisi võib võimen­datud kujul leida ka futuristliku techno-legendi Jeff Millsi sümfoonilise elektroonika katsetustes. Haarava kava puändiks sai zenilik meditatiivteema, mille loojana on ilmselt ette kujutatud mullast ja juhtmetest läbikasvanud järgmise sajandi humanoidi.

Ameeriklasest minimalisti John Adamsi orkestriteos „City Noir“ on saanud tõuke 1940. – 1950. aastate California urbanistlikest tuultest ja sellega džässisugemelise sümfoonia seos industriaalsete, keskkonda lõhkuvate või uuendavate elementidega ka piirdus. Tihtipeale õigustas aga nimetus „muusika olematule filmile“ end ilmekalt koos Aljona Movko videotaustadega, kus ühinesid väga õnnestunud moel XX sajandi alguse graafiline avangard ja tummfilme matkivad, reaalajas ülekantavad orkestrantide lähikaadrid. See oli väga kergelt haaratav ja tõtakalt meelelahutuslik heliriba, mille võimsamad hetked näitasid ka ERSO ja dirigent Olari Eltsi seiklusjanulisi võimeid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming