Mitte ainult akadeemilisest kammermuusikast

Toomas Velmet

EILi üldkoosolek ja kolm erakordset kontserti Läbi aasta kestva kontserdisarja ?Akadeemiline kammermuusika? (24 kontserti aastas) ellukutsujaks on riigi noorim loomeühendus Eesti Interpreetide Liit (1998). Liidu tänavune üldkoosolek, mis toimus 25. IV, fikseeris liikmete üldarvuks 117 (!) interpreeti. Seekordne üldkoosolek võttis vastu liidu uue põhikirja, mis sätestab lisaks loomeliidu staatusele ka esitajaid esindava organisatsiooni funktsiooni, s.t ?kogub ja maksab välja esitajatasu liidu liikmetele nende esituste kasutamise eest?.

EIL on soliidse rahvusvahelise haardega organisatsioon, mille möödunud aastal asutatud välisagentuuri juhib pikaajalise rahvusvahelise kogemusega klarnetist Madis Kari. Äärmiselt oluliseks tuleb lugeda selles vallas aktiivset osalust MIDEMil ja Euroopa Liidu LEONARDO arendusprojektis ning liikmestaatust organisatsioonis International Association of Music Managers.

EIL valis seekord uue üheksaliikmelise juhatuse kaheks järgmiseks tegevusaastaks ning pea 50% uuenenud koosseis valis taas esimeheks professor Marje Lohuaru. Lohuaru asetas suurt rõhku uutele ideedele koostöös vanade heade partneritega, eelkõige Eesti Kontserdi ja ER Klassikaraadioga (heliplaadisari ?Eesti interpreet?), ning rajas suuri lootusi uutele partneritele SA Tartu Muusikafestivalid ja Kumu näol. EILi tegevus on innukas ja tulemuslik, kuid finantseeritav projektipõhiselt, mis just ei soodusta tegevuse stabiilset arengut. Loodetavasti uus vastu võetud liidu põhikiri viib EILi nende loomeliitude ringi, kellel õigusaktidega määratud korras on õigus toetusele riigieelarvest. Kuid vaatamata praegusele seisule on EIL koostöös kultuurkapitaliga suutnud asutada interpreedi aastastipendiumi, mille toel järgmisel hooajal tegutseb klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Kõige selle kõrval luges eelmine juhatus oma aruandes olulisimaks Kadrioru kunstimuuseumis toimuvat kontserdisarja ning koostöös Eesti Kontserdiga teostatavat sarja ?Noored interpreedid? Tallinna raekojas. Tõsiasi on fakt, et meie riigi pealinnas, kus tegelikult puudub statsionaarne selleks otstarbeks mõeldud kammersaal, on vastavasisuline tegevus tunduvalt intensiivsem kui põhjanaabritel Helsingis. EILi kõrval on olulisim osa muidugi Eesti Kontserdil, kuid oma regulaarselt tõhusa panuse on andnud ka Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing ja Rahvusooper Estonia.

 

Pilk kolmele muusikaõhtule

 

Selles valdkonnas olidki eelmise nädala põhilised sündmused reastatud nii: Tubina ühingu muusikaõhtu Estonia Valges saalis (3. V), Estonia kammerkontsert talveaias (7. V) ja ?Akadeemiline kammermuusika? Kadrioru lossis (8. V). Kõigil neil kontsertidel on midagi erakordset, mis tuleb kindlasti fikseerida.

Tubina ühingu muusikaõhtud ei ole traditsioonilised kammerkontserdid ja on selgelt piiritletud Tubina loominguga, millele harva on seni lisandunud teiste eesti klassikute kammermuusika ettekandeid. Seekordne Tubina esitus oli üsnagi paradoksaalne: toimus Tubina populaarseima kammerteose, Sonaadi vioolale ja klaverile ETW 63 esiettekanne. Kuulda sai sonaadi versiooni altsaksofonile ja klaverile Virgo Veldi ja Mati Mikalai interpretatsioonis. Esituse mõjusus ja interpreetide vaimustus teosest tekitas allakirjutanus vallatu mõtte. Päris huvitav oleks kuulata heliplaati, kus teose esitaksid originaalis helilooja inspireerija ja Sonaadi esmaesitaja Raimond Sepp koos Eugen Kelderiga (ER, 1965), versiooni t?ellole ja klaverile Erkki Rautio ning Kalle Randaluga (Ylesradio, 1990) ja eespool nimetatud esitajad viimase versiooni. Et ära lõigata taganemistee, siis avalikustan Virgo Veldi vihje, et Tubina vioolasonaat on kindlasti tema järgmise hooaja soolokontserdi programmis.

Rahvusooperi Estonia kammerkontserdil kanti ette Schuberti ?Forellenquintett? op. 114. Mis siis selle ülipopulaarse kammerteose, teist korda viimase kolme nädala sees Tallinnas, ettekandel erakordset oli? Selle ebahariliku koosseisuga teose ettekanded on alalõpmata ebaharilikud ja seda eelkõige esitajate koosseisu poolest. Tuletame meelde kas või möödunud sajandi enim maailmas sahinaid tekitanud ettekannet New Yorgi Carnegie Hallis koosseisus Daniel Barenboim (dirigent, klaver), Itzhak Perlman (viiul), Pinchas Zukerman (vioola), Jacqueline Du Pres (t?ello) ja Zubin Mehta (dirigent, kontrabass). Talveaia kontserdi erakordsus ei seisnenud mitte ainult selles, et klaveri taga istus dirigent Jüri Alperten, vaid ikka selles, kui meisterlik on tema pianism ja ansamblikultuuri partnerlus.

 

Ooperlikult erakordne

 

?Akadeemilise kammermuusika? erakordsus väljendus hoopis teistes asjaoludes. Erakordselt esinesid meie rahvusvahelised puupillimehed Kalev Kuljus (oboe) ja Madis Kari (klarnet) ning boonusena rahvusvaheline klaverimees Marko Martin. Ning programm oli lausa võitluslikult virtuoosne ning sisult ja vormilt lausooperlik ? see on ju erakordne.

Esimese teosena tuli ettekandele oboemängijast helilooja Antonio Pasculli (1842 ? 1924) ?Concerto sopra motivi dell opera Gaetano Donizetti La Favorita?. Esitajast Kalev Kuljusest peame teadma, et lisaks NDR SO (Hamburg) soolo-oboe ametile on ta veel City of Birmingham SO külalissolist ja sama Filharmonica Arturo Toscaninis, keda juhatab ei keegi muu kui Lorin Maazel. Sellise hõivatuse juures on absoluutselt erakordne tegu Kadrioru lossi külastada.

Pasculli on standardvariatsioonide kõrvale jätnud küllalt ruumi Donizetti võluvatele meloodiatele, mida Kuljus valitses ehtsa oboe bel canto?ga. Samaväärsega vastas kohe Madis Kari, esitades Luigi Bassi (1833 ? 1871) Kontsertfantaasia Verdi ooperi ?Rigoletto? teemadele. Selline tulevärk puupillidelt nõuab hingetõmbeaega, mida kuulajatele ei võimaldanud Marko Martin, esitades Liszti ?Rigoletto parafraasi? täisvirtuoosse efektiga, kuigi asukohale ja kontekstile sobivalt kammerliku kõlaga.

Kontserdi finaaliks olid laval korraga kõik ?kolm musketäri?, esitades sõbralikus üksmeeles Hyacinthe Eleonore Klosé (1808 ? 1880) fantaasia Bellini ?La sonnambula? ainetele. Tunnine ooperiteemaline kontsert tõi teadvusele viimse kui somnambuuli teadmisega, et virtuositeet on väärtus, mis ei ole võõras ka akadeemilisele kammermuusikale, kui on tasemel esitajad.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht