Monika Mattiesen ja multidistsiplinaarne Küberstuudio

Mirjam Tally

Flötist MONIKA MATTIESEN mõjub muusikapildis maaväliselt hõljuva tegelasena. Tema juhitud Küberstuudio esinemised pole lihtsalt kontserdid, vaid tihti suisa perfomance?i mõõtu sündmused, milles elektroakustiline muusika, video, veidrad kostüümid, soengud ja make-up, valgusre?ii ning omapärased kontserdipaigad loovad kuulaja ümber lausa kosmilise fantaasiaruumi. Küberstuudio sai alguse 2000. aasta paiku Mattieseni projektidest live-elektroonikaga, nimi aga tuli hiljem. Küberstuudio kujundab suuresti muusikapilti eesti heliloojatelt uudisteoste tellimisega, keskses positsioonis flööt ja elektroonika.

 

 

Monika Mattiesen: Küberstuudio kasvas välja minu soolokontsertidest ja, püüdes seda aega määratleda, avastasin, et piir on üsna hägune. Soolokontserte ette valmistades üritasin alati suhestada esitatavaid teoseid ümbritseva ruumiga, nii akustilises kui ka visuaalses plaanis. See oli alati seoses ettevalmistavaga, et jõuda ühe või teise helilooja loominguni. Elektriseeritud flööt valgusprojektsioonis ? olla laval koos tantsija ja näitlejaga ? tundus nii lendleva ideena, et nimetasime oma kontserte algul Küberlinnuks, siis ka Küberflöödiks, kuid jäime lõpuks pidama Küberstuudiol, mis tundus erinevate kunstiliikidega eksperimenteerimiseks-suhestumiseks sobiv nimi. Selleks aga, et muusika mitmetasandilisus võimalikult selgemini kuulajani tuua, said instrumentalistide kõrval minu ansamblipartneriteks ajapikku valgus- ja videokunstnikud, dramaturgid, tantsijad, näitlejad, elektronmuusika spetsialistid.

2000. aastal IRCAM/Acanthes? suvekursustel puutusin lähemalt kokku ka elektronmuusika võimalustega, sellest peale on mind väga paelunud akustilise ruumi rikastamine elektrooniliste vahenditega. Muusika lahtimõtestamisel on olnud mulle oluline verbaalne sõnum, nii muusikasse sisse komponeerituna kui selle ümber.

Mis laadi verbaalset sõnumit sa konkreetsemalt silmas pead ja muusikalt ootad?

Väga paljud heliloojad alustavad oma teose komponeerimist sellega, et mõtlevad välja kõigepealt pealkirja. See juba näitab, et on olemas konkreetne verbaalne sõnum, sinna juurde veel igasugused süvatasandid. Teiseks ka tõsiasi, et flöödi avatud huulik annab ainukordse võimaluse ? on võimalik rääkida samaaegselt mängimisega. Selle on paljud heliloojad eesotsas Saariaho ja Stockhauseniga ka ära kasutanud.

Tellid heliloojatelt uudisteoseid, nagu see nüüdismuusika interpreetide puhul tavaline on. Kas selle mõjul hakkasid ka ise komponeerima?

Pidevas muutumises kunstikeskkond ehk Küberstuudio ? just see on minu muusikalist tegevust märgatavalt laiendanud. Lisaks flöödimängule olen hakanud kirjutama elektroakustilist muusikat, teinud arran?eeringuid, muusikalisi kujundusi etendustele, kasutades arvutiprogramme Pro Tools, Wavelab, Waves.

Koos heliloojatega töötades jääb see väljatöötatud materjal niisugusel kujul, nagu mina olen selleni jõudnud, justkui kasutamata. Helilooja paneb selle ikkagi oma teose konteksti. Aga mul on nii palju ideid, milleni olen ise jõudnud nendega koostöös. Ja see vajab väljundit.

Küberstuudio kontsertidel on läbivaks printsiibiks see, et teosed on sulatatud üheks tervikuks. Üsna veidrat sümbioosi kuulsime ka heliloojate liidu 80. aastapäeva kontserdil. Kas sa ei karda, et autorid selliste miksingute peale ära ehmatavad? Poleemikat tekitas ju sinu kontsert hiljutistel Pärnu nüüdismuusika päevadel, kui olid Māche?i loodushäältest koosneva teose teiste lugudega kokku sulatanud ja saalis viibinud helilooja ärritunult lavale kargas. Kas su eesmärk ongi ?okeerida?

Muusikateose mõiste on tänapäeva kontekstis iseenesest teisenenud, seda ei saa võtta enam nii traditsiooniliselt. Konkreetselt sellest PNP kontserdist rääkides miksisin tegelikult kahte lugu ? Ferneyhough ja Varesè, ülejäänud olid lihtsalt sujuvate üleminekutega. Kui ma oleksin helilooja haridusega, respekteeritaks minu postmodernistliku mõõdu võtnud kollaa?itehnikat kui minu isiklikku autoriomandit. Siin ei ole minu arvates mingit pistmist autoriõiguse rikkumisega. Teose tähendus on juba ammu muutunud ? eriti, kui me vaatame kujutavat kunsti. Läbi kujutava kunsti ongi ta ju muusikasse tulnud.

HLi ürituse puhul, mis on mind just julgustanud ? publikuks olid ainult eesti heliloojad, mitte keegi ei ärritunud nagu helilooja Māche ?, sain absoluutselt positiivset tagasisidet. Konkreetselt selleks kontserdiks miksisin valmis erinevate plug-in?idega katsetades ja veidi nalja tehes ?oma? kompositsiooni eesti heliloojate loomingust Artur Kapiga alustades (loomulikult ?Metsateel?!) ja Mirjam Tally parmupillihelidega lõpetades. Ja et see oleks kompositsiooniline tervik, pidin muutma pitch?idega enamiku lugude helistikke.

Mis kontserdid on Küberstuudiol sel hooajal veel ees?

Küberstuudio järgmine kontsert ?Eesti fantaasia? on 26. II Tallinna raekojas. Kontserdi tellis algselt heliloojate liit oma 80. sünnipäeva tähistamiseks Kadrioru lossis. Pakkusin välja idee teha avalik salvestus populaarsest Klassikaraadio saatest ?Fantaasia?, kuna olen ise selle saate üks tegijatest ja olen Klassikaraadios eksperimenteerinud erineva maailmamuusika miksimisega, luues n-ö oma postmodernistlikke kompositsioone. Kuna see detsembrikuine kontsert oli kinnine, siis soovis t?ellist ja Eesti Kontserdi produtsent Aare Tammesalu ka pisut avalikumat varianti, haakides ideed vabariigi aastapäevaga.

Kõnealusel kontserdil aga ei saa loomulikult mööda minna ka eesti pop- ja rockmuusikast. Nii olen palunud Küberstuudio koosseisu raekotta Martti Raide, Aare Tammesalu, Margo Kõlari ja Hans-Gunter Locki kõrval popstaar Hendrik Sal-Salleri.

Miks just Sal-Saller?

Ta ei ole lihtsalt popstaar, vaid tema tegemistes on n-ö klassikalises mõistes helilooja-interpreedi mõtlemist. Kuna mu mix hõlmab kogu eesti heliloomingut, siis oleks ebaõiglane vaadata popmuusika sfäärist lihtsalt mööda.

Küberstuudiol on aga ees veel kaks kontserti.

29. III kontsert Estonia teatri kammersaalis kannab pealkirja ?Lichtwerke? (?Valguse tulevärk?). See põhineb Karlheinz Stockhauseni ja Helena Tulve loomingul: ettekandele tulevad Helena Tulve uudisteos ja üks osa Stockhauseni hiigeloopusest, seitse päeva kestvast ooperist ?Licht? (?Valgus?). See on teatraalne lavakujunduse ja valgusre?iiga monoetendus tantsivale ja laulvale flötistile, kes kehastub kass Lutsiferiks. Kontserti raamivad katkendid Henning Lohneri filmist ?Stockhausen-Lichtwerke?.

17. VI anname kontserdi noorte heliloojate festivalil Tartu Jaani kirikus, millega jätkub Küberstuudio üks laiahaardelisemaid projekte, neli aastat kestnud Küberstuudio kontsertide sari Jaani kiriku restaureerimisprotsessis koos filmistuudioga Rühm+0.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming