Muusikaivadega idupidu

Tartu muusikanädalal on tehnoloogia kõrval liiga vähe tähelepanu muusikal ja bändidel.

HENRI ROOSIPÕLD

Tartu muusikanädal 8. – 9. XII 2016.

Kui bändid esinevad kontorites ja järelpidudel, kas siis ei jäta see asjale firma jõulupeo maiku? Fotol Florian Wahl.

Kristina Piirimaa

Novembrikuus käisin showcase-festivalil „Bush“ Ungaris ja sattusin ühe laua taha istuma Poola veebilehe beehype.pe eestvedaja Mariusz Hermaga. Ta küsis, kuidas Eesti artistid, bändid ja muusika­valdkonna inimesed Tallinn Music Week’i suhtuvad. Kuna arvamusi on igasuguseid, siis vastasin, et ei oska kõigi eest kosta, kuid nii mõnelegi on festival avanud üksjagu uksi ja kasvatanud kollektiivides usku, et neid võiks oodata publik ka välismaal, ja tahet selle publikuni jõuda. Palju on ka selliseid koosseise, kes ei tahagi rabistada ja loovutada aega, et mängida aina suurematele inimhulkadele või teha lobitööd ning planeerida pikemalt, kus ja millal, kellele ja miks esineda. Või ei meeldi neile lihtsalt showcase-festivalid.

Olen ise see inimene, kes peab moel või teisel nimesid ja kontserdiaegu- ja kohti määrama ning mõtlema küsimustele, kuidas, miks ja millal. Pean TMW tööd selles mõttes tänuväärseks, et olen suuresti festivali abil leidnud sarnase muusikamaitsega inimesi ka teistest riikidest ning oleme saanud nende kaasteelistega üksteist aina rohkem aidata.

Enne kui jõuan TMW Lõuna-Eesti sõsara Tartu muusikanädala juurde, sõnastan TMW peamised tunnused.

1. TMW toob kontserdikohtadesse ja klubidesse palju eri helikeele ja -meelega kohalikke ja välismaiseid rühmitusi. Iga ürituse eesotsas on mõne siinse festivali, raadiosaate vms esindaja või meeskond, kes paneb kokku oma ala­programmi.

2. TMW-le on kutsutud palju muusikavaldkonnas rahmeldavaid inimesi (kontserdinoppijaid ehk booking agent’e, korraldajaid, kirjastajaid, PR- ehk sõnalevitusinimesi, mänedžere jne). Mõnega neist on võimalik esimene side luua, paljudega saab taas kohtuda, teha koostööd ka edaspidi ja seada plaane eesolevaks aastaks. Muidugi saab nendega vahetada plaate, käia koos kontsertidel jne.

3. TMW konverentsil räägitakse (valdavalt) muusikatööstusega seotud muredest ja rõõmudest. Sealt saab mõtteid, kuidas midagi paremini teha, jne.

4. TMW viib muusika tavalistest kontserdikohtadest välja (viitan linnalavade programmile). Üks korraldaja paneb linnalavaprogrammi kokku nendest esinejatest, kes klubide ja kontserdi­kohtade korraldajatel juba sõelale on jäänud. Ka vestlusõhtud on veidi meelelahutuslikumad ja suunatud laiemale avalikkusele kui muusikatööstuse konverents.

5. Viimastel aastatel on lisandunud aina rohkem toidu ja joogiga seonduvat, millesse ma ei ole jõudnud palju süveneda. Kuulsin ainult seda, et Tallinn Craft Beer Weekend oli TMWga seotud üritustest üks populaarsemaid. Eks õllemaitse ongi midagi konkreetsemat ja katsutavamat kui muusikamaitse.

Tartu muusikanädalal on nii tänavu kui ka varem pööratud tähelepanu loetletud viiest punktist valdavalt kahele-kolmele (tõsist konverentsi ei ole, pigem sulandub see vestlusõhtutega). Tänavu olid mingil määral kaetud linnalavade programm ja vestlusõhtud, aset leidis minikonverents/vestlusõhtu/brantš (seekord oli selle vist suuresti kokku pannud Music Estonia), kavas oli ka üks klubiõhtu või kontsert, mis oli ametlikult välja kuulutatud kui festivali „Startup Day“ ehk „Idufirmapäeva“ afterparty.

Tartu festivali eristab Tallinna omast veel vaid hiigelkonverents„Startup Day“, mille külastajate arv küündis (kuulu järgi) peaaegu kolme tuhandeni. Ma ei saanud küll väga hästi aru, kuidas oli too idufirmade maraton seotud muusikanädalaga – peale selle, et TMW korraldas ERMis „Startup Day“ järelpeo ja et ERMis pidasid teiste seas ettekandeid ka muusikaga seotud inimesed. Idufirmasid ja muusikat saab aga alati seostada ja hea meel on näha, et see teeb nii mõnegi inimese rõõmsaks. Nii rääkisid nad möödunud aastal:1 „Avatud inimesed, uksed ja hoovid, omavahel seotud teadus, tehnoloogia, muusika, teater ja kunst. Tartu muusikanädal pani mõned nendest olulistest asjadest kokku ning näitas, milline see linn olema peaks. […] See on linn, kus ma tahan elada“ (Priit Salumaa, Mooncascade’i kaasasutaja), „Koostöös väga heade partneritega saime pöörata tähelepanu Tartu võimalustele olla nii infotehnoloogias kui ka tänapäevases muusikaelus tipptegijad“ (Urmas Klaas, Tartu linnapea). Muusikavaldkonnast kommenteeris idu­firmade ja muusika seostamist tänavu mu mäletamist mööda vaid Pitch & Smithi booking agent Stefan Juhlin. Ta soovitas Music Estonia brantši ajal neil, kes tahavad millalgi raha teenima hakata, tegeleda pigem idufirmade kui muusikaäriga.

Mõneti on Helen Sildna muusika ja idufirmade seostamise kontseptsioon mõistetav: tõepoolest, Eestis on muusikatööstuse infrastruktuur korralikult välja kujunemata, meil on selle arendamiseks vabad käed ning sihikindlaid ja töökaid inimesi, kes sellesse panustavad, võiks olla rohkem. Ühtlasi ei vaidlusta ma seda, et Tartu muusikanädal võiks Tallinna omast erineda ning haarata oma hõlma viimase kogemuste ja mõtete kaudu ka tehnoloogiaettevõtteid.2 Küll aga vaevab mind see, et Tartu muusikanädalal on kuidagi vähe tähelepanu muusikal ja bändidel. Kindlasti olid kõik kutsutud kollektiivid väga heal tasemel, kuid nagu TMW-l võiks ka Tartus olla loomingulistel rühmitustel võimalus mängida teiste maade muusikavaldkonna veduritele. Seekord nägid välismaalt tulnud kõnelejad (Stefan Juhlin ja Nick Triani) vist ainult Soome kollektiivi Suadi vähendatud koosseisuga esinemist Sparkis. Iseküsimus on muidugi ka see, et kui bändid veetakse esinema kontoritesse ja järelpidudele, kas siis ei jäta see asjale kuidagi firma jõulupeo maiku. Kas esinenud muusikuid koheldi festivalil tänapäevase muusikaelu tipptegijatena või nimetati muusikaelu tipptegijateks hoopis Tartu muusika­nädala korraldajaid koos paari mainitud väliskõnelejaga? Kas muusika ise peaks olema muusikanädala alustala, Klaasi ja Salumaa loetelus tehnoloogia võrdväärne kaaslane, või on see kogu festivali kõrvalprodukt? Bändide füüsiliselt kontorisse ja konverentsi järelpeo kavasse asetamine lubab eeldada pigem viimast.

Enamikule välisdelegaatidele on TMW oluline seetõttu, et sellega on ehitatud sild ida ja lääne vahele. Tartu muusikanädalat eristab TMWst juba geograafiline asupaik. Kuigi seda on võib-olla palju palutud, siis võiks Tartu muusikanädal peale nime ja paari sisupunkti olla sõsarana perekonnas teise näoga, kuid tegudelt oma perekonnanime vääriline. Ta võiks olla selline Eesti lõunaosas elav vaguram tegelane, kes töötaks selle nimel, et Balti riikide (mis on talle nii lähedal) bändid, kontserdikohad ja -korraldajad, plaadifirmad, vaikselt tärkavad booking-agentuurid jms kasvaksid aina enam kokku, et moodustada koos tugevam ühisrinne. Nii kehtestaksime end täieõigusliku ja toimiva tervikuna ka mujal Euroopas. Kui selline eesmärk tundub liiga tühine, siis haaratagu siia nimekirja kas või Poola: sidugu meid siis mõned toredad idufirmad või Tartu lipu ajalugu. Bändid, mis sooviksid astuda alles esimese, teise või kolmanda sammu lähiriikide suunas, oleksid kindlasti tänulikud. Tänulikud oleksid ka need bändid, mille jaoks TMW on liiga ülevoolav, või kollektiivid, millel on megatuuride või Spotify miljoni kuulamisega võrreldes teistsugused eesmärgid, või kes kardavad, et neid ei jõuta Tallinnas sadade teiste bändide kõrval kuulama tulla. Tartu muusika­nädalal saaksid nad mängida näiteks viie kuni seitsme bändi hulgas viiele kuni kümnele hoolikalt valitud delegaadile Lätist ja Leedust (ja/või Poolast).

Kui muusika ja tehnoloogia seostamine on Tartu muusikanädala tegijatele südamelähedane, siis võiks tuleval festivalil näha ka nende reaalseid kokkupuute­punkte, millel oleks tõenäosus jätta maha mõni suurem märk, nii et TMW sõsarfestival saaks näo ja teo. Muusika ja kultuur vajaksid festivalil veidi rohkem idandamist, nii et need oleksid tehnoloogiale osutatud tähelepanule vaatamata selle (vähemalt) võrdväärsed partnerid. Festivali pealkiri annab alust seda oodata.

1 Möödunud nädalavahetusel toimunud Tartu muusikanädalast on kasvamas välja muusika- ja tehnoloogiafestival (pressiteade). http://tartumuusika.ee/moodunud-nadalavahetusel-toimunud-tartu-muusikanadalast-on-kasvamas-valja-muusika-ja-tehnoloogiafestival-2/

2 Helen Sildna, Kus on eesti muusikute startupid? – Director, märts 2014. http://www.director.ee/kus-on-eesti-muusikute-startupid/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming