Muusikalised legendid

Vahur Luhtsalu

Sarjas “Legendid”: PÕHJAMAADE SÜMFOONIAORKESTER ANU TALI dirigeerimisel Estonias 7. XII.  

Veel 10 – 20 aastat tagasi oli üsna levinud arvamus, et hea sümfooniaorkester saab tekkida mõnes suuremas linnas muusikute aastakümnete(sadade?) -pikkuse stabiilse töö tulemusena, mille alustaladeks on kohapealsed musitseerimisoskused- ja traditsioonid. Suures osas kehtib see mõtteviis ka praegu, kuigi ei sobitu täies mahus enam hästi tänasesse päeva. Põhjuseks see, et üha rohkem, sarnaselt teistele elualadele, võime täheldada ka muusikute suurt mobiilsust ja paindlikkust töötamise koha ning aja osas. Globaliseeruva maailma tingimustes on selge, et ka siin Eestis saab teha vägagi kõrgetasemelist kunsti, vaatamata sellele, et meie professionaalse (muusika)kultuuri aluskiht ei ole ehk nii tihe ja traditsioonidest läbi imbunud kui mõnes Euroopa kultuurimetropolis.

Dirigent Anu Tali ja Põhjamaade Sümfooniaorkester oma rahvusvahelise seltskonnaga on visa töö ja suhteliselt väikese ajaga võidelnud endale välja koha Eesti muusikaelus, pakkudes tõsist konkurentsi siin pikka aega tegutsenud sümfooniaorkestritele. Ühe sümfooniaorkestri juhtimine pole kunagi ainult loominguline töö, selle tegevusega seondub ka palju asisemaid ja proosalisemaid tahke. Siinkohal tuleb au anda nii dirigendile kui tema meeskonnale, tänu kelle organisatoorsele suutlikkusele selline hulk muusikuid Läänemere eri kallastelt Eestisse kogutakse.

7. detsembril kõlas sarja “Legendid” raames Estonia kontserdisaalis Johannes Brahmsi (1833 – 1897) Klaverikontsert nr 2 B-duur op. 83. Solistina üles astunud kanada pianist Marc-André Hamelin on eesti kontserdipublikule juba varasemast tuttav. Muusikaväljaanne International Piano Quarterly on kirjutanud tema kohta järgmised read: “Viimase aja üks seikluslikumaid ning kindlasti kõige julgemaid pianiste.” Sellega võib täielikult nõustuda. Särava pianismiga Hamelin meenutas siinkirjutajale tema kuulsat pianistist kaasmaalast Glenn Gouldi. Kes on tuttav viimati mainitu salvestistega, märkas ka Hamelini mängus neid Gouldile iseloomulikke jooni, milleks on briljantne tehnika, äärmiselt selge mängufaktuur ja tundesügavus.

Siinkohal tõstaks esile kontserdi teises osas Allegro appassionato’s laia haardega läbi viidud teemade arendusi. Lisaks on Hamelini klahvipuudutustes rohkesti soojust, mida oli hästi märgata teose kolmandas osas (Andante) ning millele sekundeeris tšellorühma kontsertmeister Kristjan Saar oma kauni soologa. Publiku maruline aplaus ei lubanud Hamelinil lavalt niisama minema jalutada, mistõttu tema etteaste jätkus lisapaladega. George Antheili (1900 – 1959) bravuurikas “Jazz Sonata” valmistas publikule samasuguse üllatuse ja muusikalise elamuse nagu eelnenud klaverikontsert.

Kontserdiõhtu teises pooles kõlas sümfoonilise muusika klassikasse kuuluva Jean Sibeliuse (1865 – 1957) “Lemminkäise süit” op. 22. Sibeliuse meistriteos köidab oma laiahaardelisuse, kujundirohkuse ja sügava väljendusjõuga. Anu Tali tunnetab hästi Sibeliuse muusika monumentaalsust ja suudab oma nägemuse teosest ka orkestrile usutavaks teha. “Lemminkäise süidi” müütilised maastikud oma põhjamaises karguses olid valatud selgesse ja kompaktsesse vormi.

Orkestri kokkukõla puhul oli selgelt tajutav iga orkestrandi isiklik panus ettekandesse, märk sellest, et dirigendil on võime kaasata loomeprotsessi iga muusik isiklikult ning et ta ei käsitle orkestrit kui ebamäärast muusikute kogumit (ka seda sorti dirigente võib aeg-ajalt orkestrite ees kohata).

Muljetavaldavaid muusikalisi kõrghetki jagus ühtlaselt kogu süidi kestel. Neist esituslikult oli ehk kõige meeldejäävam süidi III osa (“Toonela luik”), kus keelpillide sumedal taustal kõlab kurblikul inglissarvel melanhoolne luigelaul. Võimsaks apoteoosiks kujunes aga süidi IV osa (“Lemminkäise kojutulek”), kus muusikud tabasid hästi süidi peakangelast Lemminkäist, kes läbi murede ja raskuste hingeliselt kasvades tõuseb oma saatuse isandaks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht